• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinnas ja Ida-Virumaal väheneb raviraha enam

    50 mln krooni võrdub näiteks Tallinna Nõmme haigla või Lasnamäe polikliiniku aastaeelarvega, 15 mln krooni on samas suurusjärgus Ahtme haigla aastaeelarvega.
    Kuna arstid ja meditsiiniõed saavad ka palka raviteenuste arvel, siis järelikult järgmisel aastal nende palgad Tallinnas ja Ida-Virumaal ei tõuse, vaid ilmselt langevad.
    Tallinna haigekassa direktori Eve Karmo sõnul tähendab raviteenuste raha vähenemine seda, et plaanilised järjekorrad haiglatesse operatsioonile või ravile pääsemiseks pikenevad. Tänavu pole Tallinnas veel järjekordadega probleeme olnud.
    Karmo lisas, et puudujääk võib tulla siiski vaid 25--30 mln krooni, sest Tallinna registrisse pole pärast Oracle'i arvutiprogrammi kasutuselevõttu olnud võimalik lisada septembrist saadik juurde tulnud pensionäre. Ka oli «kadunud» 1800 last seoses sellega, et nende vanemad kaotasid koos töökohaga ka ravikindlustatuse. Karmo sõnul tuleks seoses ravikindlustusmaksu vähenemisega suurendada riigieelarves seda rida, kust kaetakse mittekindlustatute ravikulud. Neid kulusid pole aga suurendatud.
    Tallinna Pelgulinna haigla peaarst Vello Ilmoja sõnas, et raviteenuste mahu vähenemine teeb teda murelikuks, sest arstiabi kättesaadavus halveneb. «Tähtis on, et kvaliteet ei langeks,» lisas ta. «Määratleda tuleb, mis osas ravi osutada ja võib-olla tuleb kaaluda inimese omafinantseerimist.» Ilmoja sõnul loodab ta maksudistsipliini paranemisele. Tema sõnul peaks toimuma areng meditsiinisfääri rahastamises, sest kui teistes riikides moodustavad kulud tervishoiule 7--9% SKTst, siis Eestis vaid 5--6%.
    Tänavusega võrreldes saavad järgmisel aastal kulutada vähem raviteenuste osutamiseks pea kõik omavalitsused, raviteenuste eelarve suureneb vaid Põlvas ja Läänemaal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.