Kadi Heinsalu • 8. detsember 1999 kell 22:00

Tallinnas ja Ida-Virumaal väheneb raviraha enam

50 mln krooni võrdub näiteks Tallinna Nõmme haigla või Lasnamäe polikliiniku aastaeelarvega, 15 mln krooni on samas suurusjärgus Ahtme haigla aastaeelarvega.

Kuna arstid ja meditsiiniõed saavad ka palka raviteenuste arvel, siis järelikult järgmisel aastal nende palgad Tallinnas ja Ida-Virumaal ei tõuse, vaid ilmselt langevad.

Tallinna haigekassa direktori Eve Karmo sõnul tähendab raviteenuste raha vähenemine seda, et plaanilised järjekorrad haiglatesse operatsioonile või ravile pääsemiseks pikenevad. Tänavu pole Tallinnas veel järjekordadega probleeme olnud.

Karmo lisas, et puudujääk võib tulla siiski vaid 25--30 mln krooni, sest Tallinna registrisse pole pärast Oracle'i arvutiprogrammi kasutuselevõttu olnud võimalik lisada septembrist saadik juurde tulnud pensionäre. Ka oli «kadunud» 1800 last seoses sellega, et nende vanemad kaotasid koos töökohaga ka ravikindlustatuse. Karmo sõnul tuleks seoses ravikindlustusmaksu vähenemisega suurendada riigieelarves seda rida, kust kaetakse mittekindlustatute ravikulud. Neid kulusid pole aga suurendatud.

Tallinna Pelgulinna haigla peaarst Vello Ilmoja sõnas, et raviteenuste mahu vähenemine teeb teda murelikuks, sest arstiabi kättesaadavus halveneb. «Tähtis on, et kvaliteet ei langeks,» lisas ta. «Määratleda tuleb, mis osas ravi osutada ja võib-olla tuleb kaaluda inimese omafinantseerimist.» Ilmoja sõnul loodab ta maksudistsipliini paranemisele. Tema sõnul peaks toimuma areng meditsiinisfääri rahastamises, sest kui teistes riikides moodustavad kulud tervishoiule 7--9% SKTst, siis Eestis vaid 5--6%.

Tänavusega võrreldes saavad järgmisel aastal kulutada vähem raviteenuste osutamiseks pea kõik omavalitsused, raviteenuste eelarve suureneb vaid Põlvas ja Läänemaal.

Vt. ka joonist:Raviraha väheneb aastal 2000

Vt. ka tabelit:Ravikindlustuse eelarve 2000. aastal (eelnõu)

Hetkel kuum