Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Magades säilita valvsus
Väga tavaline on inimeste nurin kindlustusseltside kui «raha väljapressijate» kohta, kes kahju tekkides keelduvad raha välja maksmast.
Palju paksu verd on tekitanud sagedased autovargused, kus röövi ette valmistades virutavad vargad peremehelt sõiduki võtmed ära. Kui pole auto võtmeid ette näidata, ei soovi kindlustusseltsid kindlustusvõtjale kahjusid hüvitada.
Viimasel ajal on seltsid keeldunud kannatajatele mitmel puhul kahju välja maksmast, kuna pererahvas on enne magamaminekut teises toas akna praokile jätnud või selle lohakalt sulgenud. Kes see ikka tuppa ronib, kui ma olen ise kodus, ja eks ma kuule, kui teises toas midagi toimuma hakkab, on tavamõte.
Üks õnnetu klient, kellel jäi mõlema kirjeldatud juhtumi puhul kahju hüvitamata, on Hansa Pensionifondi juht Mihkel Õim. Pärast seda, kui vargad olid ta taskust võtmed võtnud ja auto röövinud, viisid nad tema Luha tänava korterist öösel minema ligi 40 000 krooni eest vara. Õim magas ise samal ajal teises toas.
«Mis mõte mul üldse enam midagi kindlustada on,» laiutab Õim käsi.
Augustis juhtus samasugune lugu tollasel siseministril Jüri Mõisal. Tema majja öösel pääsenud vargad viisid kaasa 4000 krooni ja kaks mobiiltelefoni. Mõisa naine ja tütar magasid maja teisel korrusel, kuid olid unustanud välisukse lahti.
Leks Kindlustuse varakindlustuse riskijuht Peeter Kabun ütleb, et inimene on akent lahti jättes ise süüdi. «Lepingutes on kirjas, et kõik korteri või maja avad peavad olema korralikult eeskirjade kohaselt lukustatud,» räägib Kabun. «Näiteks ühel röövijuhtumil oli nii käigu- kui ka turvalukuga varustatud uksel ülemine lukk lahti jäetud ning olime sunnitud loodetavat hüvitist vähendama.»
Kahjukäsitluse ASi kahjukäsitleja Jaan Aia ütleb, et tal on Õimu perekonnast päris kahju. «Nad olid korralikult tühjaks tehtud, kaks noort kena inimest,» sõnab ta. «Aga leping on leping, korteri välispiirded peavad olema korralikult lukustatud. Kahjukomisjon on seltsidel kollektiivne organ, kellel ei tohi olla emotsioone ega subjektiivsust,» lausub Aia.
Aia sõnul tuleb uste lukustamisse suhtuda tõsiselt ka siis, kui see mingil hetkel probleeme valmistab. Sageli selgitavad vargad eelnevalt välja, et korteri üks lukk on kergelt avatav, teine aga pisut keerukam. Tugevam lukk topitakse mingit sodi või kõvastuvat vahtu täis ja kui uks vaid osaliselt lukustatuks jääb, viiakse tuba tühjaks.
«Meie keeldume raha maksmisest, kindlustusselts ei ole heategevuslik organ,» räägib Aia. Ta noomib kliente ka pealiskaudsuse eest, mis võib hiljem rängalt kätte maksta.
Turvasignalisatsioonina oli ühel miljoni krooni eest kala hoiustanud külmhoonel kindlustuslepingus kirjas nupp, mille abil külmhoonesse kogemata jäänud inimene võiks abi kutsuda. «Kahjukäsitlejatel on sellistest juhtumitest juba oma folkloor saanud,» räägib Aia. «Inimesed ei loe kahjuks lepingutingimusi korralikult läbi ega suhtu neisse enne tõsiselt, kui on juba hilja.»