Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Auditikomitee parandab ärikultuuri
Eesti arenevas ettevõtluskeskkonnas on siiani jäänud tähelepanuta üks oluline ettevõtluskultuuri tugisammas -- auditikomitee. Auditikomitee on tänapäeval äriühingu juhtimisstruktuuri osa, kes tegeleb sise- ja välisauditi protsessi, äriühingu kontrolli keskkonna, finantsaruannete kvaliteedi ning seadustele vastavuse jälgimise ja täiustamisega.
Meie ärijuhtimise kultuur (corporate governance) on püüdnud malli võtta muu maailma eesrindlikust kogemusest, kuid eetika ja sisekontrolli aspektid pole Eestis siiani veel vastavuses hea tavaga.
Ärijuhtimise kultuuri nõrkusele viitavad teatud pangakrahhe ümbritsev pettuste aura ning viimasel ajal toimunud kindlustusseltside litsentsita jätmised, mis ikka ja jälle toovad kaasa ebameeldivaid üllatusi ja segadust nende institutsioonidega seotud huvigruppide seas (nt investorid, laenuandjad, töötajad, kliendid).
Probleeme võimendab ka asjaolu, et siseauditi funktsioon ei tegutse tihti ettevõtte jaoks olulistes riskivaldkondades ning on allutatud mõnele juhtkonna liikmele või juhatusele ning ei oma seetõttu väljundit nõukoguni.
Seega on tõenäoline, et olemasoleva praktika jätkudes pole ebameeldivad üllatused veel lõppenud.
USAs ja Kanadas on seadusega nõutud auditikomitee moodustamine börsil noteeritud ettevõtete nõukogude juurde. Saksamaal ja Prantsusmaal seevastu on auditikomiteesid mainitud äritegevust reguleerivas seadustikus, kuid nende moodustamine on vabatahtlik.
Mitmetes riikides on auditikomitee puudumisel kohustuslik mainida aastaaruandes, mis põhjusel vastavat komiteed moodustatud pole. Antud teemat puudutavad seadused on maailmas seadusandlusesse lülitatud alles 90. aastatel.
PricewaterhouseCoopersi 1997. aastal läbi viidud Euroopa suuremate ettevõtete auditikomiteesid käsitleva uurimuse kohaselt on vaatamata juriidilise või börsipoolse nõude puudumisele enam kui 60% vaadeldud ettevõtetest siiski auditi komitee loonud.
Valdavalt raporteerib auditikomitee ettevõtte nõukogule ja tegutseb kõigi ettevõtte omanike huvides. Komitee liikmete (tavaliselt 3--5 liiget) valik ja sõltumatus on määrava tähtsusega. Tähtsaks peetakse, et vähemalt ühel liikmetest oleks hea taust finantsvaldkonnas. Auditikomitee ülesanded pannakse formaalselt paika «Auditi komitee hartas», mis on komitee organisatsiooniline raamistik ja edukuse hindamise alus.
Eesti äriseadustik ei näe ette auditikomitee sarnast organit äriühingute struktuuris, kuid sellise struktuuri loomine pole keelatud. Esimesed auditikomiteed Eestis teadaolevalt ka eksisteerivad. Auditikomitee alluvus, liikmete arv ja ülesanded olenevad iga ettevõtte olukorrast, sisemisest kultuurist ja vajadustest.
Enamasti on auditikomitee eraldiseisev struktuur, mis raporteerib nõukogule. Eesti äriseadustik on nõukogu pädevusse muuhulgas kirjutanud äriühingu juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse üle järelvalve teostamise. Lisaks peab nõukogu läbi vaatama majandusaasta aruande ning koostama selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.
Aruandes peab näitama, kas nõukogu kiidab heaks juhatuse koostatud aastaaruande. Alternatiivina eraldiseisva komitee moodustamise asemel saaks auditikomitee funktsioone teoreetiliselt täita ka nõukogu ise. Samas on esinenud olukordi, kus juhatust tuleb kaitsta nõukogu (ebaeetilisuse jms) eest. Siis oleks nõukogust eraldiseisva auditikomitee olemasolu korral mingisugunegi võimalus, et läbi komitee sõltumatute liikmete saaks negatiivseid protsesse ära hoida.
Tegutsedes ennetava struktuurina, tõstab auditikomitee finantsaruannete usaldusväärtust ning tugevdab suhteid audiitorite ja juhtkonna vahel, mis omakorda parandab turule esitatava informatsiooni kvaliteeti.
Autor: Merike Rabi