• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Auditikomitee parandab ärikultuuri

    Eesti arenevas ettevõtluskeskkonnas on siiani jäänud tähelepanuta üks oluline ettevõtluskultuuri tugisammas -- auditikomitee. Auditikomitee on tänapäeval äriühingu juhtimisstruktuuri osa, kes tegeleb sise- ja välisauditi protsessi, äriühingu kontrolli keskkonna, finantsaruannete kvaliteedi ning seadustele vastavuse jälgimise ja täiustamisega.
    Meie ärijuhtimise kultuur (corporate governance) on püüdnud malli võtta muu maailma eesrindlikust kogemusest, kuid eetika ja sisekontrolli aspektid pole Eestis siiani veel vastavuses hea tavaga.
    Ärijuhtimise kultuuri nõrkusele viitavad teatud pangakrahhe ümbritsev pettuste aura ning viimasel ajal toimunud kindlustusseltside litsentsita jätmised, mis ikka ja jälle toovad kaasa ebameeldivaid üllatusi ja segadust nende institutsioonidega seotud huvigruppide seas (nt investorid, laenuandjad, töötajad, kliendid).
    Probleeme võimendab ka asjaolu, et siseauditi funktsioon ei tegutse tihti ettevõtte jaoks olulistes riskivaldkondades ning on allutatud mõnele juhtkonna liikmele või juhatusele ning ei oma seetõttu väljundit nõukoguni.
    Seega on tõenäoline, et olemasoleva praktika jätkudes pole ebameeldivad üllatused veel lõppenud.
    USAs ja Kanadas on seadusega nõutud auditikomitee moodustamine börsil noteeritud ettevõtete nõukogude juurde. Saksamaal ja Prantsusmaal seevastu on auditikomiteesid mainitud äritegevust reguleerivas seadustikus, kuid nende moodustamine on vabatahtlik.
    Mitmetes riikides on auditikomitee puudumisel kohustuslik mainida aastaaruandes, mis põhjusel vastavat komiteed moodustatud pole. Antud teemat puudutavad seadused on maailmas seadusandlusesse lülitatud alles 90. aastatel.
    PricewaterhouseCoopersi 1997. aastal läbi viidud Euroopa suuremate ettevõtete auditikomiteesid käsitleva uurimuse kohaselt on vaatamata juriidilise või börsipoolse nõude puudumisele enam kui 60% vaadeldud ettevõtetest siiski auditi komitee loonud.
    Valdavalt raporteerib auditikomitee ettevõtte nõukogule ja tegutseb kõigi ettevõtte omanike huvides. Komitee liikmete (tavaliselt 3--5 liiget) valik ja sõltumatus on määrava tähtsusega. Tähtsaks peetakse, et vähemalt ühel liikmetest oleks hea taust finantsvaldkonnas. Auditikomitee ülesanded pannakse formaalselt paika «Auditi komitee hartas», mis on komitee organisatsiooniline raamistik ja edukuse hindamise alus.
    Eesti äriseadustik ei näe ette auditikomitee sarnast organit äriühingute struktuuris, kuid sellise struktuuri loomine pole keelatud. Esimesed auditikomiteed Eestis teadaolevalt ka eksisteerivad. Auditikomitee alluvus, liikmete arv ja ülesanded olenevad iga ettevõtte olukorrast, sisemisest kultuurist ja vajadustest.
    Enamasti on auditikomitee eraldiseisev struktuur, mis raporteerib nõukogule. Eesti äriseadustik on nõukogu pädevusse muuhulgas kirjutanud äriühingu juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse üle järelvalve teostamise. Lisaks peab nõukogu läbi vaatama majandusaasta aruande ning koostama selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.
    Aruandes peab näitama, kas nõukogu kiidab heaks juhatuse koostatud aastaaruande. Alternatiivina eraldiseisva komitee moodustamise asemel saaks auditikomitee funktsioone teoreetiliselt täita ka nõukogu ise. Samas on esinenud olukordi, kus juhatust tuleb kaitsta nõukogu (ebaeetilisuse jms) eest. Siis oleks nõukogust eraldiseisva auditikomitee olemasolu korral mingisugunegi võimalus, et läbi komitee sõltumatute liikmete saaks negatiivseid protsesse ära hoida.
    Tegutsedes ennetava struktuurina, tõstab auditikomitee finantsaruannete usaldusväärtust ning tugevdab suhteid audiitorite ja juhtkonna vahel, mis omakorda parandab turule esitatava informatsiooni kvaliteeti.
    Autor: Merike Rabi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Suur ülevaade: analüütikud näitavad rohelist ja punast tuld just neile Balti börsi aktsiatele
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Välisinvestorid on Eestiga rohkem rahul, kuid pole kedagi palgata
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.