Sirje Niitra • 12. detsember 1999 kell 22:00

Juhan Parts ehmatab ametnikke

Riigikontrollis on ümberkorralduste aeg. Aasta lõpuks valmib strateegiline plaan järgmiseks kolmeks aastaks, riigikontrolli seaduseelnõu on parlamenti jõudnud ja uuel aastal peaks töö hakkama toimuma senistest erinevate põhimõtete kohaselt. «On tulnud aeg vastata küsimusele, milleks me maksumaksja raha kulutame ja see tähendab muutust mõttelaadis,» teatab Parts.

Kui riigikogu Partsi eelmise aasta mais riigikontrolöriks kinnitas, vaatas Parts ühe esimese asjana kriitiliselt üle oma meeskonna. Tööle on võetud 50 uut inimest, kes moodustavad tänasest kollektiivist poole. Seitsmest osakonda juhtivast peakontrolörist on kolm uued ja üks koht täitmata. Hanno Saarmann tuli PricewaterhouseCoopersist, Raivo Linnas kindlustussüsteemist ja Peeter Lätti kaitsepolitseist.

Aasta algusest läheb riigikontroll tegevuse korraldamisel üle uuele juhtimispõhimõttele. Seitsme osakonna asemel jääb kolm, millest üks tegeleb finantsauditiga. «Sellega alustas erasektor juba 90ndate algul,» selgitab Parts, kelle sõnul peab ka avalikus sektoris kehtima riski- ja süsteemipõhise finantsaruandluse nõue.

Teine riigikontrolli osakond hakkab tegelema tulemusauditiga. Praegu ei püstita ametkonnad Partsi hinnangul eesmärke, milleks üht või teist summat kulutatakse. Parlamendis käib abstraktne vaidlus selle üle, kellele viis protsenti juurde anda ja kellelt kümme ära võtta. Tegelikult tuleks vaadata, mis on tulemus, mida saavutada soovitakse. «Maksumaksjat ei huvita, kas riigis on kümme või kaheksa tuhat politseinikku. Teda huvitab, mis juhtub, kui nende arvu vähendada,» toob ta näite.

Kolmas uuest aastast tööle hakkav osakond kannab tegevusriskide nime ja tegeleb pettuste, korruptsiooni ja teiste väärnähtuste põhjuste väljaselgitamisega. «Me ei hakka tegema politsei tööd. Meie ülesanne on põhjuste selgitamine, mis viivad riigile kahju tekitamiseni, ja vastumehhanismide leidmine,» lausub Parts.

Mujal maailmas hinnatakse riigikontrolli tööd selle järgi, mil määral suurendab see raha väärtust ehk kui palju teenuseid võimaldab riigil sama raha eest rohkem saada. See on Partsi väitel mõõdetav kriteerium, kuigi meil esialgu raskesti rakendatav. «Selge on see, et me peame aitama riigil targalt raha kulutada,» sõnastab ta oma ametkonna missiooni.

Ehkki riigikontroll töötab pikaajaliste plaanide alusel, lubab Parts tuleval aastal leida mahti ka avalikkuse tõstatatud teravate küsimuste lahendamiseks. «Eelkõige mõtlen siin riigiametnike pettusi ja suure kahju tekitamist, mis jäävad sageli õhku rippuma,» märgib ta. Huvitava mõttena pakub Parts välja, et riigiametnike tööaja kasutus võiks olla dokumenteeritud ja internetti kõigile üles pandud. «Seda oleks väga huvitav jälgida,» leiab ta.

Parts on uue süsteemi väljamõtlemisega seoses psühholoogidega konsulteerinud ja 12tunniseid tööpäevi teinud. Uue korra rakendamisel on tal pooldajaid, aga ka neid, kes ei mõista ümberkorralduste vajadust.

«No comments,» vastab küsimusele Partsi kohta kolm korda ühtejärge üks praegustest peakontrolöridest. Teine jälle kiidab uue ülemuse konkreetsust ja avatust läänele, leides, et midagi pidi riigikontrolli töös tõesti muutuma.

Majandusminister Mihkel Pärnoja arvab, et Parts sobib oma praegusse rolli ning on tegutsenud tublisti riigikontrolli töö tõhustamiseks ja kaasajastamiseks. Samuti hindab ta noore mehe visadust eesmärkide saavutamisel.

«Kindlasti võivad tema eesmärgid mõne teise põhiseadusliku institutsiooni esindajaile kartust sisendada, aga ma arvan, et selleks pole põhjust,» märgib Pärnoja. Ta hindab riigikontrolöri tulemustele orienteerumise kava heaks, kuid samas ka ambitsioonikaks, sest avaliku sektori töö tulemuslikkuse hindamiseks vajalik oskusteave majandusministri väitel Eestis puudub.

Keskkonnaminister Heiki Kranich on Partsiga ammune tuttav ja oskab öelda, et Juhanil on ikka oma väike vigur ka sees. «Ta on elus inimene, kellele miski inimlik pole võõras,» lisab ta. Ministri sõnul on riigikontroll paljude ehmatuseks viimasel aastal «tülikaks» muutunud. «Riigikontroll on asunud täitma talle juba ammugi pandud ootusi ja sedalaadi kokkupuude selle ametkonnaga on enamikule suhteliselt uus kogemus,» leiab ta.

Parts jätab kuiva ja kinnise inimese mulje, kes ei soovi iseendast just palju kõnelda. Ütleb, et sisustab vaba aega maailmapoliitikute mõtteavaldusi sisaldavate raamatute lugemisega ja oma kahe lapsega tegelemisega.

Parts toob välja diplomi, kus kirjas FC Toompea kolmas koht Eesti jalgpalli meistrivõistluste läänepiirkonna neljandas liigas. Nõnda kulub üks osa vabast ajast ka treeningutele koos mõttekaaslastega, kelle hulgas on nii riigikogu liikmeid kui ministreid.

Vahel kisuvad suhted poliitikutega töö tõttu keeruliseks, tunnistab riigikontrolör. Ka Kranich kinnitab, et tööasju on Partsiga suhteliselt vaevaline ajada, sest munder kohustab teda olema ameti vääriline.

Parts ütleb, et ei mõista jõulupreemia vastast kampaaniat. «Mina pean väga oluliseks, et tööandjad vastavalt võimalustele töötajaid meeles peavad kasvõi viiesaja krooniga, mis võimaldaks rohkem jõuludele kulutada. Uskuge mind, see tuleb töötajate meeleolu ja tööpanuse näol kümnekordselt tagasi,» vaidleb ta ajakirjanduses levitatud arusaamadega ja kummutab ettekujutust temast kui puisevõitu riigiametnikust.

Hetkel kuum