14 detsember 1999

Muinsuskaitse contra päästeamet

Vanema hoone soetajad näevad heal juhul ette, et muinsuskaitse võib nõuda vanade detailide säilitamist, kuid ei tule selle pealegi, need ei tohi tuld võtta ja lõpptulemus peab rahuldama nii muinsuskaitset kui ka päästeametit.

Nii projekteerijate, arhitektide kui ka majaomanike seas levib arvamus, et tuletõrje nõuab järjekindlalt väljapoole avanevaid uksi, ehkki tegelikult see nii pole. Sageli rikutakse hoone peasissepääs ära igasuguse vajaduseta.

Kuni aastani 1940 ehitati välisuksed sissepoole avanevatena. Sissepoole avanev uks on konstruktsiooni eripära tõttu väljastpoolt keerulisem ja ilusam ning päästeameti seisukohast mitmes mõttes ka ohutum. Kitsale liikumisteele -- koridori, trepikotta, kõnniteele või trepiastmetele -- avanev uks on väga ohtlik ja ehitusnormide järgi lubamatu.

Ehitusnormid nõuavad väljapoole avanevaid uksi ainult ruumidele, kus viibib üle 50 inimese korraga. Arhitektuurimälestiste puhul saab tuletõrjega alati kaubelda. Erandeid ei lubata kinodele, teatritele, diskosaalidele.

Elumajade kohandamine büroodeks nõuab kaht evakuatsioonitrepikoda. Olemasolev üksainuke trepikoda ei vasta tavaliselt normidele, metallist trepid ja redelid aga rikuvad arhitektuurimälestiste ilme.

Rohkem kui kahe korrusega hoones ei tohi olla puittrepikoda ega isegi puidust paneele trepikoja või koridori seintel. Tuletõrje hirmus võeti ilusad puitpaneelid maha enamikus vanades koolihoonetes ajal, mil paneelid ei olnud veel muinsuskaitse all.

Mansardkorruse ja kivitrepikojaga kahekorruselised puumajad ei vasta ehitusnormidele. Vaikselt lagunevate majadega ei juhtu midagi, kuid kapitaalremondi projektidega tekib raskusi. Sageli soovib majaomanik pööningu arvel mansardkorruse välja ehitada, et sundüürnikke täis majja ise ka ära mahtuda. Tuletõrje seda ei luba.

Sageli on vanade hoonete pööningutel väga toredad katusekonstruktsioonid, mida tahetakse isegi ilma muinsuskaitsjate nõudmiseta eksponeerida. Alati tuletõrje sellega ei nõustu.

Ka metall ja raudbetoon ei ole tuleohutuse seisukohalt puidust sugugi paremad, vahel isegi kehvemad. Kahjuks kaetakse tihti tuletõrjehirmus kõik puitosad krohvi või kipsplaadiga.

Konsoolastmetega kivitrepid ei vasta ehitusnormidele. Ohutuse mõttes peaks paekivist astmeid alt toetama raudbetoonist talad, tüüpilises eestiaegses kivitrepikojas neid ei ole. Talade lisamisega kaob konstruktsiooni ilu ja alati ei ole kahe trepimarsi vahel ka piisavalt ruumi.

Muinsuskaitsealuste hoonete rekonstrueerimise projekti ei saa võtta üks ühele. Nii muinsuskaitse kui ka tuletõrje nõuete vahel saab leida kompromissi konkreetsest objektist lähtuvalt. Tuleohutuse tagamiseks valitakse variant, mis rahuldab nii muinsuskaitset kui ka ehitise omanikke. Projekteerija kooskõlastab projekti esmalt päästeteenistuse ja alles siis muinsuskaitsega, et vältida hilisemat ringitegemist.

Sageli tingib varasemast erinevad tuleohutuse nõuded hoone funktsiooni muutus -- nt rahuldasid tuletõrjet elumaja evakuatsiooniteed, kuid korterite ümberehitus büroopindadeks seab tuleohutusele uued tingimused ja nende täitmine nõuab lisakulutusi. Demini kaubamaja omanik loobus äripindade rajamisest 3.--4. korrusele, sest hoone juurde polnud vanalinnas võimalik rajada evakuatsiooniteid. Äripindade asemele rajati korterid, mis ei esitanud lisanõudmisi.

Autor: Jaan Sotter

Hetkel kuum