Balti-aasta nõrk start

Lõppev aasta oli Rootsile «Poola aasta». Selle aja sees külastas 15 Rootsi ministrit Poolat ning viis Poola ministrit käis vastuvisiidil Rootsis. Üheksas Poola linnas viidi läbi Rootsi päevad koos tööstusmesside, teatri, muusika ja näitustega.

Ehkki Rootsi välisministeerium hindab aasta kordaläinuks ja vastukaja Poola meedias oli positiivne, oleks mitmed puudused olnud olemata, kui ürituste planeerimiseks jäänuks rohkem aega. Tööga alustati alles septembris.

Skandaalid Rootsi valitsuse Lõuna-Aafrika initsiatiivi ümber seoses küsitavatel alustel eraldatud lepingutega vaibusid põhjuse taha, et ettevalmistusteks oli vähe aega. Täpsemalt üheksa kuud.

Balti riikide puhul on stardirada veelgi lühem -- kaks nädalat enne Baltimaade aasta algust pole isegi inimest, kes projekti eest vastutaks, konkreetsest plaanist rääkimata.

Rootsi päevalehe Svenska Dagbladet küsimuse peale selgus, et pole olemas isegi valitsuse vastavat otsust.

«Valitsus langetab otsuse Baltimaade aasta kohta 22. detsembril,» teatati Rootsi välisministeeriumist. «Alles siis saab nimetada vastutava isiku ja hakata plaane koostama.»

Rootsi poolele on Poola aasta möödalaskmiste eest ette heidetud, et plaanid koostati ilma Poola esindajatega konsulteerimata. Balti riikidega konsulteerimiseks pole Rootsil enam praktiliselt üldse aega jäänud.

Samas avaldavad Balti riigid rahulolu, et Rootsi on nad oma prioriteetide hulka arvanud.

«Meil on väga suured lootused. See on suurepärane idee selgitada Euroopale, millised me siin Baltimaades tegelikult oleme,» ütles Eesti peaminister Mart Laar. Laar viitas Rootsi mõttele tutvustada Balti aasta jooksul oma lähinaabreid suuremale Euroopa Liidu riikide ringile.

«Loodame Balti aastalt palju,» ütles ka Läti välisminister Indulis Berzins. «Ilma Rootsi toetuseta ei oleks me seal, kus me täna olema. Nüüd ei ole oluline mitte üksi koostöö Rootsiga, vaid et kõik Euroopa Liidu riigid meid aktsepteeriks.»

Autor: SD