Eesti ettevõtete hiigelvõlg pinnal

Venemaa ettevõtjatele kuuluv Cleider Projects Limited Company valdab teavet 18 Eesti ettevõtte kohta, kes pole tasunud NSV Liidu Välismajanduspangast tootmise arendamiseks võetud laene ligi 637 mln krooni väärtuses. «Ükski neist ettevõtetest pole oma välisvõla vastu ise huvi ilmutanud,» ütles Cleider Projectsi esindaja Dmitri Nikolajev eile. «Mulle näib, et mõnel juhul on raha ettevõttest juhtkonna poolt segastel aegadel lihtsalt välja kanditud.»

Kinnisvaraaktsiaseltsi Kristiine Keskus ootab ligi 50 mln kroonine võlanõue, kui Venemaa välismajanduspank müüb võlakirjad, millega ta laenas enne perestroika lõppu Eesti Fosforiidile ligi 3,4 mln dollarit. Kristiine Keskus vastutab Eesti Fosforiidi kohustuste eest, sest ostis ettevõtte mõne aja eest hiiglasliku logistikakeskuse rajamiseks Maardus.

Kristiine Keskuse juht Margus Reinsalu ütles, et tema teada ei tohiks Venemaa panga nõue olla suurem kui 80 000 krooni, mille jagunemine kunagise RASi Eesti Fosforiit varade vahel pole selge. «See peaks olema riigi küsimus, sest Eesti taasiseseisvumisel külmutas Venemaa Eesti riigi ettevõtete arved välismajanduspangas,» selgitas Reinsalu.

Nikolajevi valduses olevas nimekirjas esineb ka Tartu Ülikool ligi rohkem kui 30 miljoni krooni suuruse võlaga. Ülikooli finantsdirektor Taimo Saan ütles, et ta ei tea Alma Materi võlast Venemaa panga ees midagi, sest ükski revisjon pole finantsdokumente kontrollides seda avastanud. «Ülikooli juhtkonnast pole keegi teadlik, et Tartu Ülikool oleks Venemaa välismajanduspangale miljoneid võlgu,» ütles ta.

Saan lisas, et ta ei tea, kas nõue võib olla seotud mõne Tartu Ülikooli nimel tehtud finantsavantüüriga.

Cleider Projects ostis esimese organisatsioonina tänavu Venemaa välismajanduspangalt 23 miljoni krooni väärtuses võlanõudeid aktsiaseltsi Kunda Tehased vastu, et teenida kasu nende väljanõudmiselt. Nikolajevi edu korral võib kohus algatada aktsiate tagasivõtmise ASi Kunda Nordic Tsement Rootsi aktsionäridelt, sest erastamisagentuur müüs neile tänavuse aasta alguses riigi poolt likvideerimisel oleva aktsiaseltsi Kunda Tehased valduses olnud tsemendivabriku aktsiad vanu võlgu kustutamata. Kunda Tsemendi likvideerimiskomisjoni liige Ain Välba ütles, et erastamisagentuur läks võla ignoreerimise teed, sest peab võla väljanõudmist võlakirjade omanikule ülejõukäivaks.

Lääne-Viru maakohus lükkas sügisel tagasi Cleider Projectsi taotluse Kunda Tehased suhtes pankroti väljakuulutamiseks, sest nimetas taotlust ebaselgeks.

Kohus põhjendas otsust väitega, et Cleider Projectsil pole Kunda Tehastega lepingulist suhet.

Cleider Projectsi esindav vandeadvokaat Tõnu Meidra ütles, et ta suudab uue aasta alguses Viru ringkonnakohtus Kunda Tehaste auditeeritud bilansile ja maksekorraldustele ning riigikontrolli aktidele tuginedes tõestada võlanõude paikapidavust.

«Maakohus tõenäoliselt kartis pretsedenti, sest Kunda Tehaste võla väljanõudmine avab tee teiste sarnaste juhtumite lahendamiseks,» ütles Meidra.

Kunda Tehased laenas Venemaa välismajanduspangalt saadud laenu edasi katusekivide tootmise ettevõtete aktsiaseltside Est-Stein ja ESKA asutamiseks.

Est-Stein vältis võla tagasimaksmist Kunda Tehastele ning 1995. aastal kaalus majandusminister Andres Lipstok pankroti algatamist ettevõtte vastu.