• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvara võib minna lähiaastatel maksu alla

    «See tähendab, et maa oleks maksustatud koos hoonega,» selgitas eile üks kinnisvaramaksu kehtestamise initsiaatoreid, riigikogu Mõõdukas Jaak-Hans Kuks. «On loomulik võtta seda maksu neilt, kes on kokku ostnud sadade miljonite kroonide väärtuses kinnisvara. Oleks kohane küll, et mõnesajamiljonilise kinnisvara pealt maksaks Preatoni (itaallasest kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni -- toim) aastas mõne miljoni maksu,» määratles ta maksu sihtgruppi. «Isiklikult arvan, et 1% turuväärtusest oleks mõistlik maksumäär,» märkis Kuks.
    Kuks rääkis, et tavalisele eramuomanikule ei pruugiks kinnisvaramaks olla oluliselt suurem praegusest maamaksust, kuna eluaseme puhul võiks kehtida maksuvaba väärtuse piirmäär. Samas tunnistas ta, et vara turuväärtuse määramisega tuleb kinnisvaraturu passiivsuse juures suuri raskusi, seepärast peaks maksu rakendamisel vähemalt esialgu kasutama samasuguseid jämedaid hindamiskriteeriume nagu praeguse maamaksu puhul. Maamaksu suurus sõltub maksutsoonist ja kasutamise otstarbest. Kuksi sõnul on kinnisvaramaksu ideoloogia ka selles, et see sunniks mitteefektiivset vara kiiremini müüma.
    «See ei ole üldse hea ettepanek. Ma ei tea, kuidas oleks võimalik maksustamiseks määrata hotelli kinnistu turuväärtust,» ütles hotelli Viru tegevdirektor Yrjö Vanhanen. Tema sõnul on hotelli turuväärtus kindlasti mitusada miljonit krooni, üheprotsendiline kinnisvaramaks turuväärtuselt oleks seega mitu miljonit krooni. Hotelli omanikfirma maksab praegu maamaksu enam kui 16 000m² krundi eest. Tänavu on see summa üle 700 000 krooni, järgmisel aastal seoses maksumäära tõstmisega 0,8 protsendilt 1,2 protsendile maksustamishinnast 1,1 miljonit krooni. «See on mõistlik suurus,» ütles Vanhanen. Viru hotelli alune maa on Eesti kõige kõrgemalt maksustatud tsoonis, kus maksu aluseks on ruutmeetri hind 5000 krooni. Möödunud aastal tootis hotell omanikele 46 miljonit krooni kasumit, millelt tasuti ligi 12 miljonit krooni ettevõtte tulumaksu.
    Vanhanen ütles hotelli soomlastest omanikele viidates, et Helsingis kehtib üheprotsendiline kinnisvaramaks, kuid maksuameti määratud kinnisvara maksustamishind jääb turuhinnale kaugelt alla. «Siis tulevad küll probleemid,» kommenteeris Vanhanen Mõõdukate ettepaneku võimalikku teostumist Eestis.
    Mõõdukast majandusministri Mihkel Pärnoja sõnul tuleb kinnisvaramaks lähemail aastail, see asendab maamaksu ega ole sellest algul palju suurem, kasvades lääneriikide tasemele pika aja jooksul. «Sisuliselt oleks tegemist kapitalimaksuga, kus arvestataks kapitaliks oleva kinnisasja väärtust, võimet teenida tulu,» ütles Pärnoja eile.
    Ministri sõnul peaks valitsus järgmise aasta algul looma töögrupi kinnisvaramaksu sisseseadmise uurimiseks ja maksu peaks kehtestama veel praegune riigikogu koosseis. Pärnoja kinnitas, et võrreldes praeguse maamaksuga peaks kinnisvaramaks Tallinnas olema kõrgem, mitmel pool mujal Eestis aga madalam.
    «Olen maksu teemal vestelnud koalitsioonipartnereid esindavate saadikutega ega ole vastuargumente eriti kuulnud,» ütles Jaak-Hans Kuks, «aga mõnede majandusringkondade vastuseis sellele võib räige olla.»
    Rahandusminister Siim Kallas ütles, et kinnisvaramaksu ideed võib põhimõtteliselt arutada, kuid praegu ei saa küll öelda, et ta seda pooldaks. Isamaalasest Tallinna linnapea Jüri Mõis ütles BNSile, et kinnisvaraomanikud on see ühiskonnaklass, kelle maksukoormus võib olla suurem, et katta vaesemate vajadused.
    Praegune maamaksuseadus lubab kohalikul omavalitsusel määrata maamaksuks 0,5--2 protsenti maa maksustamishinnast.
    Maksustamishinnad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Tallinnas on maa maksustamishinnad tootmis-, äri- ja elamumaa puhul sõltuvalt asukohast 110 krooni kuni 5000 krooni ühe ruutmeetri eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.