• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvara võib minna lähiaastatel maksu alla

    «See tähendab, et maa oleks maksustatud koos hoonega,» selgitas eile üks kinnisvaramaksu kehtestamise initsiaatoreid, riigikogu Mõõdukas Jaak-Hans Kuks. «On loomulik võtta seda maksu neilt, kes on kokku ostnud sadade miljonite kroonide väärtuses kinnisvara. Oleks kohane küll, et mõnesajamiljonilise kinnisvara pealt maksaks Preatoni (itaallasest kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni -- toim) aastas mõne miljoni maksu,» määratles ta maksu sihtgruppi. «Isiklikult arvan, et 1% turuväärtusest oleks mõistlik maksumäär,» märkis Kuks.
    Kuks rääkis, et tavalisele eramuomanikule ei pruugiks kinnisvaramaks olla oluliselt suurem praegusest maamaksust, kuna eluaseme puhul võiks kehtida maksuvaba väärtuse piirmäär. Samas tunnistas ta, et vara turuväärtuse määramisega tuleb kinnisvaraturu passiivsuse juures suuri raskusi, seepärast peaks maksu rakendamisel vähemalt esialgu kasutama samasuguseid jämedaid hindamiskriteeriume nagu praeguse maamaksu puhul. Maamaksu suurus sõltub maksutsoonist ja kasutamise otstarbest. Kuksi sõnul on kinnisvaramaksu ideoloogia ka selles, et see sunniks mitteefektiivset vara kiiremini müüma.
    «See ei ole üldse hea ettepanek. Ma ei tea, kuidas oleks võimalik maksustamiseks määrata hotelli kinnistu turuväärtust,» ütles hotelli Viru tegevdirektor Yrjö Vanhanen. Tema sõnul on hotelli turuväärtus kindlasti mitusada miljonit krooni, üheprotsendiline kinnisvaramaks turuväärtuselt oleks seega mitu miljonit krooni. Hotelli omanikfirma maksab praegu maamaksu enam kui 16 000m² krundi eest. Tänavu on see summa üle 700 000 krooni, järgmisel aastal seoses maksumäära tõstmisega 0,8 protsendilt 1,2 protsendile maksustamishinnast 1,1 miljonit krooni. «See on mõistlik suurus,» ütles Vanhanen. Viru hotelli alune maa on Eesti kõige kõrgemalt maksustatud tsoonis, kus maksu aluseks on ruutmeetri hind 5000 krooni. Möödunud aastal tootis hotell omanikele 46 miljonit krooni kasumit, millelt tasuti ligi 12 miljonit krooni ettevõtte tulumaksu.
    Vanhanen ütles hotelli soomlastest omanikele viidates, et Helsingis kehtib üheprotsendiline kinnisvaramaks, kuid maksuameti määratud kinnisvara maksustamishind jääb turuhinnale kaugelt alla. «Siis tulevad küll probleemid,» kommenteeris Vanhanen Mõõdukate ettepaneku võimalikku teostumist Eestis.
    Mõõdukast majandusministri Mihkel Pärnoja sõnul tuleb kinnisvaramaks lähemail aastail, see asendab maamaksu ega ole sellest algul palju suurem, kasvades lääneriikide tasemele pika aja jooksul. «Sisuliselt oleks tegemist kapitalimaksuga, kus arvestataks kapitaliks oleva kinnisasja väärtust, võimet teenida tulu,» ütles Pärnoja eile.
    Ministri sõnul peaks valitsus järgmise aasta algul looma töögrupi kinnisvaramaksu sisseseadmise uurimiseks ja maksu peaks kehtestama veel praegune riigikogu koosseis. Pärnoja kinnitas, et võrreldes praeguse maamaksuga peaks kinnisvaramaks Tallinnas olema kõrgem, mitmel pool mujal Eestis aga madalam.
    «Olen maksu teemal vestelnud koalitsioonipartnereid esindavate saadikutega ega ole vastuargumente eriti kuulnud,» ütles Jaak-Hans Kuks, «aga mõnede majandusringkondade vastuseis sellele võib räige olla.»
    Rahandusminister Siim Kallas ütles, et kinnisvaramaksu ideed võib põhimõtteliselt arutada, kuid praegu ei saa küll öelda, et ta seda pooldaks. Isamaalasest Tallinna linnapea Jüri Mõis ütles BNSile, et kinnisvaraomanikud on see ühiskonnaklass, kelle maksukoormus võib olla suurem, et katta vaesemate vajadused.
    Praegune maamaksuseadus lubab kohalikul omavalitsusel määrata maamaksuks 0,5--2 protsenti maa maksustamishinnast.
    Maksustamishinnad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Tallinnas on maa maksustamishinnad tootmis-, äri- ja elamumaa puhul sõltuvalt asukohast 110 krooni kuni 5000 krooni ühe ruutmeetri eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Seaduseelnõu teeb virtuaalvääringute pakkujatele nõuded karmimaks
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Sunly asutaja: tõehetk energiaturul tuli ootamatult
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.