Peep Sooman • 19. detsember 1999 • 5 min
Jaga lugu:

Autotööstuste tellimused võimaldavad elada

Turvavööde tootja Norma kõrval on üks esimesi Eesti ettevõtteid, kes maailma autoäris kaheksa aastat tagasi jala ukse vahele sai, Elvas asuv tuuleklaaside tootja Elvex. Tehas valmistab esiklaase 190 automargile, 95 protsenti toodangust läheb ekspordiks.

Sõltuvalt emafirma, Prantsuse kontserni Saint-Gobain sisemisest töökorraldusest valmistab Elvex autoklaase tagavaraosadeks. «Elvex on paindlik ettevõte, mis suudab efektiivselt väikseid seeriaid toota,» räägib firma juhatuse esimees Andi Kasak.

«Peamiselt Euroopa riigid,» tutvustab Kasak ettevõtte eksporditurgu. Ta lisab, et emafirma vaheladude kaudu jõuab Elva meistrite toodang ka Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse. Eelmise aasta augustist kannavad Elvexi esiklaasid Saint-Gobaini kaubamärki Sekurit. Samas on Elvex säilitanud ka õigused oma kaubamärgile.

Eesti autotarvikute tööstuse lipulaev AS Norma toodab lisaks Ladade ja Saabide turvavöödele ka universaalkerega Saab 9-5 Wagoni tagumise luugi käepidemeid ja muid väiksemaid detaile.

Norma arendus- ja müügidirektor Peeter Tibbo ütleb, et tellijate seatud kvaliteedinõuded on väga ranged. Saabi tehas nõuab, et miljonist detailist ei tohi olla defektiga üle 25 detaili. Normal selle nõude täitmisega probleeme ei ole, kinnitab Tibbo.

«Eesti firmadele on põhiline probleem meie suurus ehk siis väiksus,» lausub Tibbo. Tema sõnul saab suurtele autotehastele toodetavate detailide hulk suureneda vaid siis, kui mõni allhankija otsustab tuua oma tootmise Eestisse.

Tibbo peab Norma trumbiks ettevõtte pikaajalist turuliidri rolli Venemaal. Aastaid peavad mitmed lääne autotööstuse gigandid, nagu Fiat, Opel, Renault, Ford ja BMW, plaani laiendada autode tootmist Venemaale. Samas on turusituatsioon Venemaal nii kehv, et suured autotootjad pelgavad investeeringute tegemist sinna, teab Tibbo.

«Kuna me juba oleme Venemaal suurimad tegijad, siis kindlasti tahame kõiges kaasa lüüa,» kinnitab Tibbo. Ta teab, et autotootmise laienemine Venemaale lähitulevikus on üks põhjus, miks Rootsi autotarvikute tootja Autoliv ostis enamusosaluse Normas.

Norma endise tegevjuhi Peep Aaviksoo sõnul tahavad maailma autotootjad vähendada oma allhankijate arvu miinimumini. See tähendaks, et Eesti autotarvikute tootjatel on vähe võimalusi saada allhangete turul suurimateks osalisteks. «Muidugi on olemas võimalus, et praegu autotööstustele kaupa tootvad firmad ostetakse suurte allhankijate poolt üles,» lisab Aaviksoo. Norma ostmine on tema sõnul üks selline näide.

«Müts maha nende meeste ees, kes on suure töö ära teinud ja võtavad tulevikus selle eest väärilise tasu,» hindab Eesti autotarvikute tootjaid Aaviksoo. «Isegi kuningliku tasu,» lisab ta pärast mõttepausi.

Dzhiipidele ja veoautodele roostevabast terasest lisaseadmeid tootva OÜ Tarmetec direktor Toomas Lepp ei pea maailma autotööstuses osalemisel esmatähtsaks oma kaubamärgi rõhutamist. «Oma kaubamärgi turuletoomine on kallis,» lausub ta.

Lepa sõnul ei reklaamita nende toodangut Saksamaal ja Skandinaavias Eestis toodetuna. «Ausalt öeldes ei tea me, kuidas Eesti ettevõtte rõhutamine Euroopa kliendile mõjuks,» lisab Lepp. Tarmeteci toodangu tuntuim edasimüüja on Saksa firma Excentric.

Lepp ütleb, et Tarmetecis toodetud autode kaitse- ja astmelauad, ilukilbid ning lisalaternate kandurid on valmistoodang, mis varustatakse eksportriigi keeles montaazhiõpetusega. «Kõik lisaseadmed on katsetatud Saksamaal vastavalt Euroopa nõuetele,» lisab Lepp.

Tarmetec ekspordib kolmveerandi oma toodangust Saksamaale, Rootsi, Norrasse, Lätti ja Leetu. Autode lisaseadmed moodustavad Tarmeteci toodangust 80 protsenti. Eestis müüb ettevõte kuuendiku oma autovarustusest.

Allhanke korras valmistab Tarmetec Rootsi partnerile roostevabast terasest torudetaile. Lepa kinnitusel tahavad nad allhanke osa käibes suurendada praeguse 7 protsendi asemel 20 protsendile.

Raasikul asuv automattide tootja AS Mistra-Autex on suutnud end edukalt tõestada lääne turul. Kaks kuud tagasi alustas tehas tootmist Volvo S80 põhjale ehitatavatele autodele.

Mistra-Autexi juhatuse esimees Priit Tamm ütleb, et läbirääkimised ja turu ettevalmistamine on toimunud juba kuus aastat. Peamine takistus oli tema sõnul varasematel aastatel kvaliteedijuhtimise süsteem, sest ilma kvaliteedisertifikaadita ei võta keegi alltöövõtjat jutule.

Juunis sai Mistra-Autex ISO 9002/QS 9000 sertifikaadi kätte ning juba nelja kuu pärast saadeti esimene partii põrandamatte otse Volvo tehasesse Rootsis. Mistra-Autex valmistab ka mootorikatteid Scania veokitele, salongi põrandavaipu Norra Think Nordic elektriautodele ja pagasiruumi katteid Mercedes SLK/CLK mudelitele.

Mistra-Autexi tänavune käive jääb küll tagasihoidliku 50 miljoni krooni piiresse ja kahjum 5 miljoni krooni ligi, kuid järgmisel aastal plaanib ettevõte suurendada käivet kolm korda ja jõuda paari miljoni krooniga kasumisse.

Priit Tamm ütleb, et tal on tuleviku suhtes suured plaanid, kuid uute toodete müügi läbirääkimisi ta avaldada ei soovi. Praegu on käsil projektid, mis puudutavad autokatete tootmist kahe aasta pärast väljalastavatele autodele.

Kooperatiivide õitseajal metalltoodete tootmisega alustanud AS Universal Industries on saanud arvestatavaks autosummutite ja summutidetailide tootjaks Balti riikides ning Skandinaavias. «Meiega võetakse ise ühendust, järelikult meid teatakse,» on Eesti erakapitalile kuuluva firma juhataja Rainer Jakobson uhke.

Neli viiendikku Põltsamaal koostatud summutitest läheb müüki Universal Industries'i kaubamärgi all. Ettevõtte nomenklatuuris on praegu 350 toodet. Toodang läheb autode varuosadeks, autotehaste koosteliinidelt tulevatel sõidukitel Eesti summuteid veel küljes ei ole.

Euroopa ligi 30 klienti ostavad peaaegu kogu toodangu ära. «Eesti müügimaht on tehase ühe päeva toodang -- 2000 summutit,» lausub Jakobson.

Klientidele lähemale jõudmiseks plaanib Universal Industries avada lähiaastatel esinduse Euroopas. Kümnendik Universal Industries'i eelarvest kulub viieliikmelise tootearendusüksuse peale.

Universal Industries on tänavu tootmisse investeerinud üle 20 miljoni krooni. Kaalukaim sellest on 11 miljonit krooni maksev automaatliin. «Meie eesmärk on leida juurde uusi kliente ning suurendada käivet,» lausub Jakobson.

Tallinnas asuv firma ABF Baltic toodab Mercedese ühe mudeli katusetõstmise mehhanismile kahte metallist osa, kokku umbes sada tuhat detaili aastas.

ABF Balticu arendusdirektor Priit Kull ütleb, et allhanked suurtele autotööstustele tasuvad ennast ära. Kvaliteedijuhtimise auditi ISO 9001 teostas ettevõttes eelmisel nädalal Saksa auditeerija TÜV Nord ja kvaliteedisertifikaat antakse firmale üle jaanuaris.

ABF Baltic sai hiljuti suurtellimuse tuntud autofirmalt, mis kindlustab koostöö kuni 10 aastaks. «Ees ootavad head ajad ja meil tuleb tootmismahtu suures ulatuses tõsta,» lausub Kull.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt