Turistid aitasid tõsta majandusnäitajaid

«Siin paistab olevat kokkulangemisi, nagu üldlaulupidu ja soe suvi,» kommenteeris jooksevkonto ülejääki Eesti Panga teabeteenistuse juhataja Kaja Kell. Keskpanga statistika kohaselt oli riigi kaubandusbilanss kolmandas kvartalis 2,95 miljardi krooniga miinuses, teenuste bilanss aga 3,13 miljardiga plussis.

Oluline osa teenuste bilansis on turismil. Riigi reisiteenuste saldo oli kolmandas kvartalis kahe miljardi krooniga plussis. Eesti elanikud kulutasid välisreisideks miljard krooni ja välismaalased Eesti-reisidel kolm miljardit krooni.

Kaja Kella sõnul on statistikas arvestatud peale reisiteenuseid müüvate ettevõtete statistiliste aruannete ka välisturistide küsitlemise tulemusi Eestis toidule, joogile ja meelelahutusele tehtud kulutuste kohta.

Eesti jooksevkonto saldo oli viimati kvartali lõikes positiivne 1995. aasta kolmandas kvartalis. «Turism on kogu aeg Eesti majanduse päästerõngas olnud,» lausus Turismifirmade Liidu president Daisy Järva. «Ainult poliitikud ei ole sellest aru saanud, et riigil oleks vaja rohkem raha panna Eesti imago kujundamisse, mis lubaks Eestit kui reisisihtpunkti veel efektiivsemalt müüa.»

Järva sõnul kasvas suvel nii Eestit külastanud kruiisireisijate, kui ka konverentsi- ja kultuuriturismi maht. Statistikaameti andmetel külastas üheksa kuuga Eestit ligi kaks ja pool miljonit välismaalast, ööbimiste arv majutusasutustes kasvas suvekuudel võrreldes eelmise aastaga 14 protsenti.

Hansapanga ja Ühispanga analüütikute sõnul on jooksevkonto positiivne jääk ajutine, sest teenuste bilansi ülejääk viimases kvartalis tõenäoliselt väheneb. Analüütikud märkisid, et saldo muutumist negatiivseks võib põhjustada ka impordi kosumine majanduse elavnemise puhul.