• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turistid aitasid tõsta majandusnäitajaid

    «Siin paistab olevat kokkulangemisi, nagu üldlaulupidu ja soe suvi,» kommenteeris jooksevkonto ülejääki Eesti Panga teabeteenistuse juhataja Kaja Kell. Keskpanga statistika kohaselt oli riigi kaubandusbilanss kolmandas kvartalis 2,95 miljardi krooniga miinuses, teenuste bilanss aga 3,13 miljardiga plussis.
    Oluline osa teenuste bilansis on turismil. Riigi reisiteenuste saldo oli kolmandas kvartalis kahe miljardi krooniga plussis. Eesti elanikud kulutasid välisreisideks miljard krooni ja välismaalased Eesti-reisidel kolm miljardit krooni.
    Kaja Kella sõnul on statistikas arvestatud peale reisiteenuseid müüvate ettevõtete statistiliste aruannete ka välisturistide küsitlemise tulemusi Eestis toidule, joogile ja meelelahutusele tehtud kulutuste kohta.
    Eesti jooksevkonto saldo oli viimati kvartali lõikes positiivne 1995. aasta kolmandas kvartalis. «Turism on kogu aeg Eesti majanduse päästerõngas olnud,» lausus Turismifirmade Liidu president Daisy Järva. «Ainult poliitikud ei ole sellest aru saanud, et riigil oleks vaja rohkem raha panna Eesti imago kujundamisse, mis lubaks Eestit kui reisisihtpunkti veel efektiivsemalt müüa.»
    Järva sõnul kasvas suvel nii Eestit külastanud kruiisireisijate, kui ka konverentsi- ja kultuuriturismi maht. Statistikaameti andmetel külastas üheksa kuuga Eestit ligi kaks ja pool miljonit välismaalast, ööbimiste arv majutusasutustes kasvas suvekuudel võrreldes eelmise aastaga 14 protsenti.
    Hansapanga ja Ühispanga analüütikute sõnul on jooksevkonto positiivne jääk ajutine, sest teenuste bilansi ülejääk viimases kvartalis tõenäoliselt väheneb. Analüütikud märkisid, et saldo muutumist negatiivseks võib põhjustada ka impordi kosumine majanduse elavnemise puhul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Andris püssi põõsasse ei viska – siit leiad tema uued investeeringud
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Ühe esimese Lääne brändina Venemaal alustanud McDonald’s lahkub
Pärast laiaulatuslikku sõjalist sissetungi Ukrainasse pani McDonald's oma Venemaa tegevuse pausile, kuid otsustas nüüd sealselt turult lahkuda ja oma ärid mõnele kohalikule ettevõtjale maha müüa.
Pärast laiaulatuslikku sõjalist sissetungi Ukrainasse pani McDonald's oma Venemaa tegevuse pausile, kuid otsustas nüüd sealselt turult lahkuda ja oma ärid mõnele kohalikule ettevõtjale maha müüa.
Veokite piiriületused Venemaaga on taas tõusutrendis Eesti vedajatel on tööd isegi rohkem
Pärast Venemaa ja Valgevene veokite sissesõidu keelamist on piiriületuste arv idapiiril pärast hetkelist langust taas tõusutrendis. Eesti veokite keskmine piiriületuste arv päevas on isegi kasvanud.
Pärast Venemaa ja Valgevene veokite sissesõidu keelamist on piiriületuste arv idapiiril pärast hetkelist langust taas tõusutrendis. Eesti veokite keskmine piiriületuste arv päevas on isegi kasvanud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.