Käärimine kindlustuses jätkub

Paljud kindlustuses kannatada saanud kliendid hoiavad siiani pead käte vahel ning vaagivad, kas ja keda alles jäänud seltsidest endale valida.

Esialgu võis tunduda, et mullu jõuludeks olid segadused kindlustusseltsidega lõppenud. Euroopas kosilast ootava kontserni Alte Leipziger Euroopa tütarettevõte BICO Kindlustus täitis lubaduse osta varakindlustusest mitte huvitatud Ühispangalt Leks Kindlustuse, millega liitumist ta sel aastal alustab. Kindlustusinspektsiooni teade, et Seesam Elukindlustus päästab Andres Bergmannile kuulunud Polarise kõrval ka Leonid Apananski AB Elu portfelli, lõpetas spekulatsioonid kindlustuspankrottide jadast.

Samas alanud aastale ette vaadates ei tasu unustada, et Seesam teatas vaid põhimõttelisest valmisolekust AB Elu lepingute ülevõtmiseks. Seesam Elu juhataja Taivo Saar selgitas, et esialgu püütakse ühele poole saada Polarise klientidega ning siis hakatakse vaatama, mis olukord teise hädalise portfellis valitseb. «Ega see ei ole veel aamen kirikus, et me portfelli kindlat üle võtame,» olid tema tookordsed sõnad.

Suuremad küsimärgid ripuvad aga hetkel Nordika ja Salva kindlustuse kohal. Seda tunnistab ka kindlustusinspektsiooni direktor Ellen Ridaste, kui tema käest kindlustusturu võimalike muutuste kohta küsida.

Nordika probleem on likviidsete varade puudumine. Eelmise aasta kolmanda kvartali bilanss näitab, et enamik Nordika investeeringutest on paigutatud tütarettevõtete aktsiatesse, neile antud hüpoteeklaenudesse ja võlakirjadesse. Reservid on küll kaetud seaduse poolt aktsepteeritud pangahoiustega, kuid Ridaste sõnul on selle seni kergeks teinud reservide väike maht. Selleks aastaks sõlmitud uus edasikindlustusleping vähendab Ridaste sõnul Nordika edasikindlustuse osakaalu, mistõttu nõutavate reservide osakaal suureneb. Edasine sõltub Nordika omanike ja juhtkonna tahtest leida suurenenud reservidele likviidset katet, möönab Ridaste. «Praegu seisavad nad püsti, kuid kui nad teevad kasvõi ühegi olulise vea, on nad omadega soos,» lisab kindlustusinspektsiooni direktor.

Suprema analüütik Paavo Põld, kes ise veel Nordika turult kadumise ohtu ei näe, tunnistab, et pärast Nordika omanikfirma Hodgon Martini juhi surma ei pruugi seltsil sealt edaspidi rahasaamine lihtne olla. «Härra Martin oli suhteliselt karismaatiline tüüp ning edasine sõltub sellest, kuidas tema jüngrid suudavad ära põhjendada tema alustatud projekte,» räägib Palu. Juhi kaotanud fondi investeeringud on peatatud. Põld märgib, et Nordika praeguste, peamiselt tütarde aktsiaid ja laene sisaldavate investeeringute kiire reservidele sobivaks muutmine on väga raske.

Nordika juhataja Tiit Arge sõnad sarnanevad osaliselt mitme nüüdseks kindlustusturult lahkunud ärimehe avaldustega. Ta nendib, et avalikkus tundub olevat kohaliku kapitali vaenulik ning kummardab liialt välisomanikke. Nii on Nordikagi sunnitud endale kindlustusega tegelevat strateegilist välispartnerit otsima. «Aasta 2000 lõpuks on ka meil uus välismaine suuromanik,» lausub Arge.

Paavo Põld kommenteerib, et kuna Skandinaavia kindlustussektoris toimub praegu suur liitumislaine, on sealsed tegelased rohkem koduste asjadega hõivatud. Vaevalt et kellelgi jääb mahti siinsetega läbirääkimisi pidada. Küll aga on Põllu sõnul pärast muutusi välismaal võimalik, et Nordika saab mõnele huvilisele Balti turule pääsemiseks hüppelauaks.

Nordika Vara saatuse pärast on mures ka seni probleemideta tegutsenud tütarettevõte Nordika Elu, sest omandisuhe emaettevõttega ning ühine nimi kahjustab nende mainet. Nordika Elu direktor Sergei Tsilikin ütleb, et olukorda parandaks, kui elukindlustusseltsi aktsiad antaks otse kontserni omavate isikute omandusse.

Rääkides eelmise aasta lõpus endale offshore-firmast omaniku saanud Salva Kindlustusest, kehitavad enamik kindlustusinimesi õlgu. Kiidetakse Salva korrektset ärikultuuri ning koolitatud ja kogemustega juhtkonda, kuid Urmas Sõõrumaa poolt seltsi osaluse müük väidetavalt iseenda paradiisifirmale Ascar Marketing Inc lõi usaldust müüva firma imagole ränga hoobi. Liiatigi on Salval vaja edukaks jätkamiseks leida raha, et aktsiakapitali suurendada. Ridaste sõnul kinnitatakse pidevalt, et läbirääkimised tõsiseltvõetava investori leidmiseks käivad.

Salva finantsdirektor Andres Lõhmus tunnistas, et sellel aastal võib seltsi aktsiate vähemusosalus taas muutuda, kuigi selle vastu märkimisväärset huvi ei tunta. Salva suuromaniku Tiit Pahapilli osaluse vähendamist peab Lõhmus ebatõenäoliseks. Aktsiakapitali suurendamist Lõhmuse sõnul Salval otseselt vaja ei ole, sest kõik normatiivid on tema sõnul täidetud ning suurendamine tähendaks hoopis aktsiakapitali tootluse vähendamist.

Mullu passiivse käitumise pärast avalikkuse vihaste repliikide osaliseks saanud inspektsioon ei saa Ridaste sõnul sel aastal oluliselt rangemini käituda. Praegune seadus ei võimalda raskustes seltsi juhtimist riigil või järelevalvel üle võtta, mistõttu ennatlik litsentside tühistamine annaks seltsi omanikele pankroti algatamiseni piisavalt aega oma varade kõrvale toimetamiseks. Samas saaks vahepeal ehk seltsi päästa või sellele ostja leida. Uus seadus vaevleb kolmandat aastat sünnitusvaludes. Kui seadus lõpuks vastu võetakse, ei pruugi probleemsete seltside ohjamiseks seda enam vaja minnagi.

Vt. ka graafikut: Varakindlustusturg

Vt. ka graafikut: Elukindlustusturg