Suuremad küsimärgid ripuvad aga hetkel Nordika ja Salva kindlustuse kohal. Seda tunnistab ka kindlustusinspektsiooni direktor Ellen Ridaste, kui tema käest kindlustusturu võimalike muutuste kohta küsida.
Nordika probleem on likviidsete varade puudumine. Eelmise aasta kolmanda kvartali bilanss näitab, et enamik Nordika investeeringutest on paigutatud tütarettevõtete aktsiatesse, neile antud hüpoteeklaenudesse ja võlakirjadesse. Reservid on küll kaetud seaduse poolt aktsepteeritud pangahoiustega, kuid Ridaste sõnul on selle seni kergeks teinud reservide väike maht. Selleks aastaks sõlmitud uus edasikindlustusleping vähendab Ridaste sõnul Nordika edasikindlustuse osakaalu, mistõttu nõutavate reservide osakaal suureneb. Edasine sõltub Nordika omanike ja juhtkonna tahtest leida suurenenud reservidele likviidset katet, möönab Ridaste. «Praegu seisavad nad püsti, kuid kui nad teevad kasvõi ühegi olulise vea, on nad omadega soos,» lisab kindlustusinspektsiooni direktor.
Suprema analüütik Paavo Põld, kes ise veel Nordika turult kadumise ohtu ei näe, tunnistab, et pärast Nordika omanikfirma Hodgon Martini juhi surma ei pruugi seltsil sealt edaspidi rahasaamine lihtne olla. «Härra Martin oli suhteliselt karismaatiline tüüp ning edasine sõltub sellest, kuidas tema jüngrid suudavad ära põhjendada tema alustatud projekte,» räägib Palu. Juhi kaotanud fondi investeeringud on peatatud. Põld märgib, et Nordika praeguste, peamiselt tütarde aktsiaid ja laene sisaldavate investeeringute kiire reservidele sobivaks muutmine on väga raske.
Nordika juhataja Tiit Arge sõnad sarnanevad osaliselt mitme nüüdseks kindlustusturult lahkunud ärimehe avaldustega. Ta nendib, et avalikkus tundub olevat kohaliku kapitali vaenulik ning kummardab liialt välisomanikke. Nii on Nordikagi sunnitud endale kindlustusega tegelevat strateegilist välispartnerit otsima. «Aasta 2000 lõpuks on ka meil uus välismaine suuromanik,» lausub Arge.
Paavo Põld kommenteerib, et kuna Skandinaavia kindlustussektoris toimub praegu suur liitumislaine, on sealsed tegelased rohkem koduste asjadega hõivatud. Vaevalt et kellelgi jääb mahti siinsetega läbirääkimisi pidada. Küll aga on Põllu sõnul pärast muutusi välismaal võimalik, et Nordika saab mõnele huvilisele Balti turule pääsemiseks hüppelauaks.
Nordika Vara saatuse pärast on mures ka seni probleemideta tegutsenud tütarettevõte Nordika Elu, sest omandisuhe emaettevõttega ning ühine nimi kahjustab nende mainet. Nordika Elu direktor Sergei Tsilikin ütleb, et olukorda parandaks, kui elukindlustusseltsi aktsiad antaks otse kontserni omavate isikute omandusse.
Rääkides eelmise aasta lõpus endale offshore-firmast omaniku saanud Salva Kindlustusest, kehitavad enamik kindlustusinimesi õlgu. Kiidetakse Salva korrektset ärikultuuri ning koolitatud ja kogemustega juhtkonda, kuid Urmas Sõõrumaa poolt seltsi osaluse müük väidetavalt iseenda paradiisifirmale Ascar Marketing Inc lõi usaldust müüva firma imagole ränga hoobi. Liiatigi on Salval vaja edukaks jätkamiseks leida raha, et aktsiakapitali suurendada. Ridaste sõnul kinnitatakse pidevalt, et läbirääkimised tõsiseltvõetava investori leidmiseks käivad.
Salva finantsdirektor Andres Lõhmus tunnistas, et sellel aastal võib seltsi aktsiate vähemusosalus taas muutuda, kuigi selle vastu märkimisväärset huvi ei tunta. Salva suuromaniku Tiit Pahapilli osaluse vähendamist peab Lõhmus ebatõenäoliseks. Aktsiakapitali suurendamist Lõhmuse sõnul Salval otseselt vaja ei ole, sest kõik normatiivid on tema sõnul täidetud ning suurendamine tähendaks hoopis aktsiakapitali tootluse vähendamist.