Tema sõnul on Ober Hausi vahendatavatest tehingutest umbes kümnendik sellised, kus aeg on kõikemäärav tegur. «Just see kümme protsenti võib olla kinnisvarafirma kasumi osa,» lausus Leppsalu. «Eeldus korruptsiooniks on loodud, kust võib see ka välja kujuneda.»
«Ajalugu on näidanud, et kui võimalused korruptsiooniks on loodud, siis hilisemast vastukajast on ikka kuulda olnud, et neid võimalusi on ära kasutatud,» lisas Leppsalu.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams ütles, et tema arvates on asjad hooneregistris selle asutamisest peale toiminud mõistusevastaselt. «Olen päris kindel, et kellel on kiiresti dokumente vaja, see läheb ja pakub sealsetele töötajatele raha,» ütles Adams. Ta nõustus, et inimesed, kes on harjunud kiirteenust kasutama, ei lepi uue korraga ja kuna ametnike palk ei ole kõrge, siis leidub ka inimesi, kes altkäemaksu vastu võtavad.
Tallinna hooneregistri juhataja Liilia Mölder ütles, et kahe päevaga kliendile notariaaltehinguks vajaliku õiendi kiirtellimuste vastuvõtmise lõpetamise tingis uus riigilõivu seadus.
Samas tunnistas Mölder, et seadus ei keela kiirtellimuste vastuvõtmist jätkata. «Teeksime kõigile kiirtellimusi, kui see võimalik oleks, aga me lihtsalt ei ole selleks võimelised», ütles ta. Püüame siiski klientidele vastu tulla ja anda õiendi varem, kui edasilükkamine on äärmiselt vältimatu,» sõnas Mölder. Äärmiselt vältimatuks situatsiooniks pidas Mölder näiteks seda, kui klient on juba notari juures tehingu tegemiseks aja broneerinud.
Küsimusele, kas kiirtellimuste kaotamine ei soosi hooneregistris altkäemaksu andmist, vastas Mölder, et ta usaldab oma töötajaid. «Muidugi, me ei tööta ühes suures saalis ja meie tööd ei jälgi kaamerad,» sõnas ta.
Samuti tõdes Mölder, et töötajate kontrollimine on ülipikk ja keeruline protsess, mistõttu tuleb tugineda vaid usaldusele. Mölder lisas, et registris püüeldakse sinnapoole, et taas saaks ka kiirtellimusi täitma hakata.