Hulgifirmad ripuvad kaupluste lõa otsas

Kaupmehed on huvitatud seotusest võimalikult väikese hulga tarnijatega. Stockmanni toiduosakonda varustab 250 tarnijat. «Seda on kohutavalt palju,» tunnistab Nivolainen. Ta loodab, et hulgilaod arenevad ja juba paari aasta pärast saab Stockmanni toiduosakond hakkama 150 tarnijaga.

Kuigi ühelt tarnijalt suuremaid koguseid võttes saab suuremaid allahindlusi, ei ole see Ilvese sõnul peamine. Palju olulisem on tarnija töö kvaliteet ja usaldatavus. «Kui firma tagab, et toob kauba mulle näiteks igal teisipäeval ja neljapäeval pool kolm kohale, siis see on juba suur eelis,» räägib Ilves. See võimaldab kaupluse tööd efektiivsemalt planeerida.

On ka ladusid, kes ei suuda kvaliteeti tagada, aga oma olemasolu tahavad nad siiski õigustada. Siis mõeldakse välja nippe, kuidas tooteid jaemüüki paisata. Leebem variant on, et kaupluste juhatajate ja ostujuhtidega sobitatakse isiklikke tutvusi ja kingitakse mitmesugust nänni. Osa ladusid maksab ostujuhtidele ja kaupluste juhatajatele käibe pealt altkäemaksu või teeb ülikalleid kingitusi, näiteks puhkusereisi soojale maale.

Nii Ilves kui ka Nivolainen möönavad, et selliseid asju tuleb ette. «Meil on olnud siin mõningaid juhtumeid, aga ma usaldan oma praegusi töötajaid,» räägib Ilves.

Jaekaupmeeste nõudlikkusesest tüdinenud hulgifirmad hakkavad järjest enam ise jaekauplusteks. Hulgifirma ostukaarti on üsna kerge saada ja hulgiladudest tehakse palju nn koduoste.

Autor: Tiit Efert