Kuidas mõõta riigiametnike töö tulemuslikkust?

Kindlasti on see suhteliselt keeruline, aga see on võimalik. Näiteks sotsiaalministeeriumis tuleks töö efektiivsuse hindamisel aluseks võtta väljatöötatud regulatsioon, mõtlen eelkõige õigusaktide eelnõude ettevalmistamist teatud perioodi jooksul -- õigusloomega tegelemine on üks sotsiaalministeeriumi, aga ka kõikide teiste ministeeriumide peamisi ülesandeid. Samal ajal on oluline ka n-ö operatiivne tegevus. Meil on palju allasutusi, millisel kujul need töötavad ja millised on nende töö tulemused mingi perioodi jooksul -- kõik see on hinnatav. Kuidas seda täpselt tegema hakatakse, selgub siis, kui vastavad kriteeriumid on paika pandud.

Kunagi ei saa ükski palk olla ainult tulemuspalk, jääb ka mingi põhipalk. Tulemuspalk tekib siis, kui ametnik teeb oma tööd teistest paremini.

Tulemuspalk peab olema seotud ka asutuse eesmärkidega, kui asutus ei tea, kuhu ta tahab jõuda, on jutt tulemuspalgast mõttetu. Asutuse eesmärk peab olema seotud omakorda riigi eesmärkidega.

Rahandusministeerium tahab seoses tulemuspalkadega muuta palgakorralduse arusaadavaks, et oleks selge, mille eest riigiametnikule palka makstakse. Soovime ka, et palgana käsitletaks kõike, mida töötaja saab -- ka auto on palk. Peaks olema üks palganumber, mis väljendub rahas ja on avalik.

Kvantitatiivsete näitajate alusel muidugi riigitöötajate töö tulemusi mõõta ei saa, Töö efektiivsust ei peegelda ei produtseeritud dokumentide ega vastatud telefonikõnede arv. Tulemuspalkade rakendamisel langeb üsna suur vastutus isikule, kes korraldab ametnike tööd, ametnike hierarhias siis ministeeriumi tasemel esmalt osakonnajuhataja ja siis edasi osakonnajuhatajate töö tulemuslikkust hindavad kõrgemad ametnikud. See tähendab n-ö pehmete kriteeriumide kehtestamist, mille alusel saab öelda, kas ametniku töö on tulemuslik, on selle tase piisav, kõrge või ebapiisav, ja selle alusel saab siis välja töötada ka palgapoliitika.

On väidetud, et tulemuspalka pole võimalik rakendada avalikus teenistuses, sest seda ei saa mõõta, ametnik pole ju müügimees. Tõesti, ametnik ei ole müügimees, aga ametniku töö efektiivsusest oleneb paljugi. See, millist kvalifikatsiooni ametnik omab, kuidas ta suhtleb inimestega jms, on mõõdetav-hinnatav.

Ma arvan, et palgapoliitika muutumine motiveerib teatud määral ka töötajaid, osa rohkem, osa vähem. Selle tulemusena tekib selgem pilt, kui palju töökohti tegelikult vaja on, millist kvalifikatsiooni need nõuavad. Ja lõpptulemusena võib see viia sinnamaani, et ühe töötaja palk kasvab, aga töötajate arv väheneb.