• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bekkerist võib saada sõjalaevastiku baas

    Teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni sõnul on töörühmad leidnud, et integreeritud laevastiku optimaalne asukoht oleks Bekkeri koos praegu piirivalve kasutuses oleva Süsta sadamaga.
    Mitteametlike vestluste käigus siseminister Tarmo Loodusega on arutusel olnud ka plaan loobuda tohutu suurest ja kulukast Miinisadamast ja veeteede ameti käes olevast Hundipea sadamast, kuid otsust ses suhtes pole veel langetatud, selgitas Jürgenson. Valik, kas investeerida mitmesse sadamasse või koondada kõik laevad ühte kohta, tuleb tema sõnul teha kiiresti.
    Et saada raha eraomanduses oleva Bekkeri sadama ostuks, on kinnitamata andmetel kavas müüa praegu kaitseministeeriumile kuuluv Eesti mereväe kasutuses olev miinisadam.
    Mereväe teabeohvitser Ingrid Mühling tunnistas, et Miinisadam on mereväe vajadusi arvestades liiga suur ja selle haldamine läheb riigile liiga kalliks Kavas on loobuda umbes poolest selle territooriumist, lisas ta. Sellekohane ettepanek on kaitseministeeriumi teele läinud.
    Siseministeeriumi pressinõunik Heiki Raudla ütles, et Tallinna linnavalitsus on teinud ministrile Bekkeri sadamaga seoses tõesti ühe ettepaneku. «Kuna asi on veel väga toores, ei soovinud minister seda kommenteerida,» märkis ta.
    Erinevate laevastike kaldabaaside ühise juhtimise alla viimist on Raudla sõnul arutatud. «Kuidagi on see NATO nõudmistega seotud,» lisas ta.
    Tallinna linnapea Jüri Mõis ütles, et Bekkeri sadam anti linnale üle siis, kui seal oli juba paras supp kokku keedetud ja ka üleandmine jäi poole peale. «Meie sealsesse «pada sõimab katelt»-vaidlusse ei sekku, surume võitjal kätt ja vaatame siis, mis edasi saab,» lausus ta.
    Mõisa sõnul on sadamajoont Tallinnal praegu ülearu. Sõjasadama ideesse ütles linnapea ennast positiivselt suhtuvat. «Mis tähtsust sel on, kas ühendatud kaldabaas tuleb Miinisadamasse või Bekkerisse või kolmandasse kohta, peaasi, et majandustegevus käib,» märkis ta.
    Bekkeri sadamat haldava pankrotistunud Balti Baasi ühe suurema võlasusaldaja Orenburgnefti Eesti esindaja Tiit Maidre ütles, et kuuleb sadamasse sõjasadama rajamisest esmakordselt. Tema hinnangul on praegu Balti Baasi vara ebaseaduslikult OÜ Rasmusson käsutuses ja see tuleb pankrotiprotsessi tulemusel tagasi võita ning seejärel õige hinnaga müüki panna.
    Maidre ei pidanud tõenäoseks, et Orenburgnefti tütarfirma Onako Eesti planeeritud naftasadama veel kunagi Bekkerisse rajab. Hetkel on see projekt külmutatud. Maidre sõnul pole praegu võimalik müüa objekti, mille omandisuhted on segased.
    Rasmussoni põhiomanik Endel Siff leidis, et sõjasadam ei kaunista linna ja selle rajamine võib tuua endaga palju probleeme. Tema hinnangul säästaks riik oma laevu erasadamas hoides kümneid miljoneid kroone. «Kui ettepanek tehakse, hakkame arutama,» vastas ta küsimusele sadama võimaliku müügi kohta.
    Rasmusson on investeerinud tänaseks Bekkeri sadamasse 5 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Swedbank: Coopi aktsia on täiusliku hinnaga
Coop Panga aktsia on turul täiuslikkuseni hinnatud, väidab Swedbank värskes aktsiaanalüüsis.
Coop Panga aktsia on turul täiuslikkuseni hinnatud, väidab Swedbank värskes aktsiaanalüüsis.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Kingi oma kolleegidele emotsiooni!
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.