Eesti Pank varjab pankade majandusseisu

Äripäev taunib Eesti Panga otsust mitte avaldada igakuiselt kommertspankade lühiaruandeid -- kui seni on võideldud selle nimel, et muuta Eesti aktsiaturg läbipaistvamaks, siis see on samm info varjamise suunas, vesi insaiderluse veskile.

Keskpanga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell põhjendas otsust üleolevalt: lühibilansside avaldamisel pole mõtet, kõrvalseisja ei suuda nendest adekvaatseid järeldusi teha ning see, mida neist praegu välja loetakse, ei ole tõsiseltvõetav.

Üldsusele mõista anda, et kõik peale Eesti Panga (EP) on rumalad, pole keskpangale kohane. Tavatu on seegi, et keskpank võtab otsustada, mis on investorile hea, mis mitte. Millesse ja miks investeerida, otsustab ikka investor ise ja selleks peab info olema talle kättesaadav. EP, börsi üks omanikke, eirab oma sammuga investorite ning klientide huve.

Kord kvartalis tulemuste avaldamine ei ole börsi reglemendiga vastuolus, samuti võtab see panganduses pingeid maha ja pangad saavad rahulikumalt tööd teha.

Samas -- kui pangas on kõik korras, miks siis mitte sellest inimesi teavitada. Rahaasutustest lähevad aruanded keskpanka kolm korda kuus. Kord kuus numbrid avalikult välja panna on vaid tehniline küsimus.

Kes ei mõista igakuist aruannet lugeda, ei saa aru ka kolme kuu tagant avaldatavatest andmetest. Sellise inimese arvamusel pole kaalu, tema hinnangut ükski massiteabevahend lihtsalt ei avalda. Kui ajada taga maksimaalset kvaliteeti, tuleks piirduda pankade tulemuste avaldamisega kord aastas, kui kogu info käes ja tulemused auditeeritud.

EP käivitab kommertspankade kohustuslike avalike aruannete süsteemi, öeldes, et soovib sellega tagada kõigi võimalikult võrdse seisu pangandusinfo tarbijana. Toimetuse arvates ei tee pankade tulemuste harvem avaldamine infotarbijaid kuidagi võrdsemaks, kui nad praegu on, ning paraku läheb siseinfo taas hinda. Börs ei tööta meil neli korda aastas.

Pankade lobi EPs on silmnähtav -- keskpank ajab samasugust juttu nagu kommertspangad, needki on väitnud, et igakuised lühibilansid üksnes eksitavad investoreid. Võib-olla seepärast, et ka EP pole enam neutraalne -- on ta ju nüüd Optiva Panga suuromanik. Infokraanide kinnikeeramine pole mitte kunagi ega mitte kusagil head vilja kandnud. Nii kahandab praegune teabe vähenemine pankade, sh EP usaldusväärsust ning tekitab asjatut infomüra.

Soov teavet varjata tekib tavaliselt siis, kui tegemist on ebasoodsa infoga. Mäletate, kui kiire oli pankadel majanduse tõusuajal avalikkusele teatada uue laenulimiidi saamisest, võimaliku tugeva investori tulekust. Kui ajad raskeks läksid, 1998. aasta alguses, tulid pangad välja jutuga, et igakuised aruanded ei näita mitte midagi. Hansapank oli see, kes pani ette hakata lühibilansse avaldama kord kvartalis. EP oli sellele siis vastu.

EP otsus sunnib arvama, et meie panganduse seis pole nii ilus, kui pealt paistab. Võib-olla üritab keskpank varjata Optiva Panga või mõne teise panga probleeme?