Eesti koolid on minemas ärimeeste kätte

'Nii väikses riigis nagu Eesti peaks olema kõik peale sõjaväe ja politsei erakapitaliga seotud - mida rohkem, seda parem,' kinnitas Sõõrumaa, üks Audentese erakooli omanikke. 'Erakapitalis peitub efektiivsus, ja Eesti-sugusele riigile on see äärmiselt vajalik.'

Sõõrumaa on saanud tuntuks kui Eesti üks edukamaid ettevõtjaid, kes on rajanud ja üles ehitanud ESSi kontserni. Koos teiste omanikega investeerib ta gümnaasiumi käivitamiseks kooli tänavu 30 miljonit krooni.

Audentese erakooli õppemaks ulatub 25 000 kroonini - aasta peale ära jagatuna pisut üle kahe tuhande krooni kuus. Omanike sõnul peab õppemaks katma jooksvad kulutused, investeeringuid sellest rahast ei tehta.

Haridusministeeriumi kantsler Peep Ratas tunnistab, et lisaraha arvel on võimalik parandada hariduse kvaliteeti, kutsudes näiteks lektoriteks ülikoolide õppejõude. 'Eesti haridussüsteem toetub munitsipaalkoolidele,' märkis Ratas. 'Nüüd on meil võimalik võrrelda riigikooli süsteemi kooliga, mis töötab teistsugustel alustel.' Ratas tõi näiteks kõrgkoolid. Kui riigi- ja erakõrgkoolide vahel tekkis konkurents, olid ka riigikõrgkoolid sunnitud õppekavu kaasajastama.

Audenteses võimaldab õppemaks väiksemaid, 18 õpilasega klasse ning mitte suuremaid kui 9liikmelisi keeleõpperühmi. Kool on võtnud eesmärgiks anda õpilastele sellisel tasemel keeleoskus, et nad võiks astuda gümnaasiumi ka mõnes välisriigis, näiteks Inglismaal või Ameerikas.

Erakapital on märkamatult, ent jõuliselt mitte ainult kõrgharidusse, vaid ka algkooli sisse tulnud. Esimene eragümnaasium, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium, alustas tööd kümne aasta eest. Kokku on õpetamisluba omavaid erakapitalil põhinevaid gümnaasiume Eestis juba kümme.

Et pooled Eesti koolidest lähema kümne aasta jooksul erakapitali kätte läheksid, Ratas ei usu. 'See on ülimalt vähetõenäoline,' lausus kantsler. 'Eragümnaasiumide arv peegeldab Eestis elavate aktiivsete ja jõukate inimeste arvu ning teadupärast neid siin väga palju pole.'