Pangad arvestagu info avaldamisel aktsionäre

Meigas märkis, et keskpanga määrusega sätestatakse avalike aruannete avaldamise viimane tähtaeg, kuid börsil noteeritud kommertspangad võivad aktsionäride soovil avaldada majandusinformatsiooni ka tihedamini.

Meigas lisas, et pankade riskid on erinevad ning oluline informatsioon ettevõtte kohta tuleb edastada ka siis, kui keskpanga määrus seda ei sätesta. Panga juht peab otsustama, milline info on ettevõtte kohta oluline, märkis ta.

Meigase hinnangul on uus kvartaalne pankade avaliku aruandluse süsteem investoritele kasulikum kui varem avaldatud igakuised lühibilansid. Pangainspektsiooni juhataja Andres Trink märkis, et ainult panga tulemused ei anna kontsernide puhul ettevõtte seisust objektiivset pilti. «Investorite jaoks ei ole oluline mitte laenuportfellide ja hoiuste kasv, vaid informatsioon, mis on laenukasvu taga ja kuidas see mõjutab pankade riskisust,» ütles Meigas, kes enne keskpanga asepresidendi ametisse siirdumist töötas Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimehena.

Trink lisas, et edaspidi avaldatavad kvartaalsed põhjalikud aruanded sisaldavad ka esmakordselt avaldatavat informatsiooni. Investoril ei pea nende põhjal krediidiasutuse seisust ülevaate saamiseks olema erilist ettevalmistust, kinnitas ta.

Meigas ütles, et keskpank lähtus kvartaalse aruandluse sätestamisel ka aruannete mahukusest ja maksumusest, sest tihedam aruandlus oleks muutunud koormavaks väiksematele pankadele. «Tihedam konsolideeritud tulemuste avaldamine oleks veelgi suurendanud suurte pankade konkurentsieelist,» märkis ta.

Hansapank avaldas eile jaanuari majandustulemused, kirjeldades panga seisu nelja numbriga. Jaanuari lõpus oli panga bilansimaht 25,5 mld krooni, laenuportfell 14,2 ja hoiuste maht 15,5 mld krooni, kapitali adekvaatsus 17%. Hansapank jätkab selliste teadete avaldamist veel pool aastat, misjärel avaldatakse tulemusi kord kvartalis.

Ühispank kinnitas juba eelmisel nädalal, et kuu tulemusi edaspidi ei avaldata.