• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 225−0,7%37 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 225−0,7%37 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 18.02.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas riik peaks alandama kütuseaktsiisi?

Ma arvan küll, sest kümnele kroonile lähenev n-ö reabensiini hind ei haaku meie keskmise elatustasemega, nii et kahtlemata peaks riik kütuse hinnakujundusse sekkuma. Ainus võimalus selleks on tal aktsiisi kaudu, miks mitte seda vähendada.
Selles valitsuse poliitika peaks seisnemagi, et paindlikult reageerida olukorrale turul. Praegust situatsiooni arvestades jääb planeeritud aktsiisist osa niikuinii eelarvesse laekumata. Kannatab tegelikult kogu majandus: tõusevad ka tarbekaupade hinnad. Seega on tulemus kahtepidi halb, seda enam peaks valitsus sekkuma.
Kaaluda seda võib, aga riigieelarve võimalused on praegu väga pingul. Oludes, kus tahetakse käivitada pensionireformi, läheks olukord väga hulluks.
Reaalsem on peatada aktsiisitõus kui teha uus seadus. Need poliitikud, kes püüavad punkte aktsiisi alandamisega -- jutt käib paarikümnest sendist liitrilt, mis ilma ei tee, kuid eelarvele paneb tugeva põntsu --, tegelevad populismiga.
Ka riigi kulutused suurenevad igast otsast, kui bensiin kallineb, ja kui samal ajal vähendame ka riigi tulusid, siis on ju selge, et me joonistame riigieelarvesse defitsiiti. Praegu, seoses tulumaksureformiga, me ei tea, kui suureks kujunevad eelarvelaekumised, seepärast ei saa teha ennatlikke otsuseid.
Eestis ei ole kütuse hinna tõus olnud seotud niivõrd aktsiisi, kuivõrd muude teguritega -- näiteks kütuse maailmaturuhinna tõus, võib-olla on tegu suurte kütusefirmade kartellileppega.
Kõiki makse võib alandada või tõsta, aga alati jääb küsimus, mis ülesandeid riik lahendab ja kust ta selleks raha saab. Võiks ju aktsiisist täiesti loobuda, aga -- mis maks selle asemele tuleb, kas see on aktsiisist parem?
Riigi aktsiisipoliitika on arusaamatu: kütuseaktsiis pidi minema teedeehitusse, suurem osa läheb aga eelarveaukude katteks. Hinnatõus pärsib transporditeenust. Pole mõtet tõsta kütuse aktsiisi ja siis maksta dotatsioone transpordifirmadele, et nad saaksid eksisteerida.
Leedus andis alkoholiaktsiisi alandamine maksulaekumise seisukohalt positiivse tulemuse. Meil pole kütuseaktsiisi laekumisega probleemi. Küsimus on seotud tänavuse eelarvega, riigi seisukohalt ma ei näe võimalust sekkuda operatiivselt kõigisse hinnamuutustesse turul. Ma ei ole selle poolt, et viimase hinnatõusu pärast hakata kohe kütuseaktsiisipoliitikat muutma.
Võib-olla tuleks seda kaaluda enne detsembrit, kui tuleb järgmine seaduses ettenähtud aktsiisitõus. Samas pole välistatud, et kütuse maailmaturuhind mõnevõrra suvepoole alaneb, ning see küsimus langeb ära.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele