Kohalik kütus tõrjub katlast välismaise

Atraktiivseiks alternatiivkütteallikaks võib pidada ka madalatemperatuurset tuumasünteesi.

Ameerika Ühendriikide majandusruumis oleks märkimisväärne, kui kogu energiabilansist 7--10 protsenti moodustaksid biokütused. Euroopa Liidus võib biokütuste osa lähikümnendil tõusta 15--20 protsendini vajaminevast esmasest energiast.

Eesti oludes võiks kohalike bioloogiliste kütuste kasutamise maht olla kuni kolmandik energiabilansist. Siia hulka käiks nii elektri- kui soojatootmine kui ka transpordivahendeile mõeldud vedelkütused.

Maamajandusliku tegevuse mitmekesistamise huvides ning toiduäri riski leevendamiseks põllupidajate jaoks oleks laiaulatusliku biokütuste toorme kasvatamine Eestis märkimisväärse majandusliku tähendusega.

Kui peame silmas, et taimed võivad olla ka atraktiivsed keemiatööstuse toormed, ning arvestame asjaolu, et ka Euroopa Liidus on igati soositud maamajandus, mis ei ole orienteeritud toidutootmisele, siis näeme energeetikale orienteeritud maamajanduses Eestile olulist majandusni??i.

Energeetilise materjali aastane juurdekasv on metsaaladel ja põldudel 20--30 MWh/ha aastas ning märgaladel kuni 80 MWh/ha aastas. Perspektiivseks tuleks vaieldamatult pidada käärimisel või õlitaimedest saadavaid piirituskütuseid. Nende laiem kasutamine looks eeldused ka ökonoomsetele ning tõhusatele kergsulamturbiinidele, mis oleksid kasutatavad veokites, bussides ja rongides.

Elektri ja soojatootmise efektiivsuse kasvu nähakse tänases maailmas eelkõige mikrojõujaamade kasutuselevõtu kaudu: välispõlemismootoreil või mikroturbiinidel töötavad elektri ja soojatootmismoodulid (võimsus mõnest kuni mõnesaja kilovatini) tekitavad häiretekindla ning lihtsalt hooldatava energeetilise hajavõrgu, mille osa energiatoodangus võiks ulatuda pooleni.

Fossiilsed kütused tekitavad probleeme maailma majanduses ja poliitikas ning põhjustavad liigse süsihappegaasi CO2 emissiooni tõttu kliimamuutusi. Eeskätt nafta on paljude poliitiliste konfliktide allikas ning maailmale oleks tervendav, kui riigi- ega võimupiire ei joonistataks enam naftaga.

Optimistlik Eesti energiasektori struktuur 15--20 aasta pärast võiks välja näha selline:

30% kohalikud bioloogilised

kütused;

27% põlevkivi (põhiliselt elektritootmiseks);

16% päikesepaneelidest toodetud elektrienergia;

14% tuuleenergia;

13% imporditud fossiilsed kütused.

Siinkohal on arvestatud päikesepaneelide hinna märgatavat alanemist ning päikeseelektri hinna langemist tasemele umbes üks kroon kilovatt-tunni eest.

Sellisele energiaallikate jaotusele peaks eelnema vastav innovatsiooniprogramm energiasektoris. Tõenäoliselt annavad kaasaegsed energiatehnoloogiad ka märgatavat säästu kulude vähenemise osas ning primaarenergia vajadus võiks väheneda tänasega võrreldes umbes kuuendiku võrra.

Selliselt üles ehitatud energiasüsteemiga riik näeks välja alljärgnev.

- Umbes 1 miljonil hektaril praegu söötis põllumaal kasvatatakse energiakultuure (paju, raps, õlitaimed, kanep, suhkrupeet, märgalataimed jms).

- Ligi 300 000 hektaril looduslikel ja tehislikel märgaladel kasvatatakse energeetilist biomassi (pilliroog, hundinui jt).

Ühtlasi looksid need märgalad eelduse puhastada ökoloogiliste vahenditega kuni 15 miljoni inimese või vastava intensiivsusega keemia- või muu tööstuse igapäevase saaste.

- Umbes 50 ruutkilomeetrit katuseid ja maad kataksid päikesepaneelid.

Kogu sellise energeetikasektori konversiooni rahaline kogumaht võiks olla 30--50 miljardit krooni. Käivituvad säästumehhanismid ning kõrgem efektiivsus toodaksid selle panustuse tagasi umbes 15--20 aasta jooksul.

mis nime järgi tuntud nii ahjukütuse kui küttepetroolina, on mobiilne ja kõrge kütteväärtusega. Tema alumine kütteväärtus on piirides 11,4--11,9 MWh/t.

Kerge kütteõliga köetakse eramuid, seda kasutatakse ka tööstuses, põllumajanduses ja laevadel.

Suvine ja talvine kütteõli erinevad viskoossuselt. Eestis kasutatava talvise kerge kütteõli hangumispunkt on maks. -35°C.

Kerget kütteõli imporditakse Eestisse Leedust, SRÜ riikidest ja Soomest. Soome Tempera õlide hulgas on ka eriotstarbelisi väävlita kütteõlisid. Neid saab kasutada seal, kus suitsugaaside puhtusele esitatakse ülikõrgeid nõudeid (kuivatusprotsessid, kondensaatorkatlad, kasvuhooned jne). Niisuguste kütuste nimetusele on ka kindlasti lisatud sõna Green.

on kodumaine kütus, mida toodetakse nii Kohtla-Järvel, Kiviõlis kui ka Eesti Elektrijaamas Narvas.

Narvas toodetud niinimetatud summaarse õli alumine kütteväärtus on tingituna kõrgest hapnikusisaldusest 10,5 MWh/t. Kohtla-Järvel ja Kiviõlis toodetud põlevkiviõlide kütteväärtused on veelgi kõrgemad, ulatudes 10,8--11,4 MWh/t. Õli kütteväärtusega 11,4 MWh/t võiks kasutada ka väikekateldes.

Põlevkiviõli viskoossus on masuutide viskoossusest madalam, mis muudab tema kasutamise katlamajades eelmainitutega võrreldes lihtsamaks. Masuudi hinna jätkuv tõus suurendab põlvkiviõli kasutust katlamajades.

mis enam tuntud masuudina, on kasutusel suurtes katlamajades ja soojusjõujaamades.

Selle kütuse peamised koostisosad on süsinik ja vesinik, tihti on kütuses ka väike hulk vett. Veevaba masuudi alumine kütteväärtus on piirides 11,1--11,4 MWh/t, keskmiselt 11,2 MWh/t.

Vaatamata oma väikesele hulgale naftamasuutides (alla 0,3 % kuivaines), on tuhk suure keemilise agressiivsusega, põhjustades katelde küttepindade korrosiooni ja saastumist. Oluline on ka väävli suur hulk. Meil kasutatavate masuutide väävlisisaldus on üle 2% ja masuudi põlemisel tekkiva SO2 kogus üle 1100 mg/MJ (väävlipuhastussüsteeme kasutamata).

Kõrge hangumistemperatuuri tõttu tuleb vajalik viskoossus masuudi transpordiks torustikes ja pihustamiseks tagada eelsoojendamisega.

Seega on masuudi näol tegemist küllalt problemaatilise kütusega nii keskkonnakaitselisest kui ka katla enda töökindluse seisukohast. Masuudi osatähtsus Eesti kütusemajanduses peaks tulevikus vähenema.

mida põletatakse katelde ja ahjude kolletes, on müügil freesturba, tükkturba ja turbabriketina.

Freesturba kütteväärtus arvutusliku niiskuse (45%) juures on 2,5--2,9 MWh/t , tükkturbal niiskuse 35% juures 3,1--3,6 MWh/t ja turbabriketil 4,4-5,1 MWh/t.

Turba tuhasisaldus on tunduvalt kõrgem kui puidul, ulatudes 2--11%ni. Kuivaine väävlisisaldus on ligikaudu 0,35 %.

Võrreldes puiduga on turvas katlamajades kasutamisel kindlasti rohkem probleeme tekitav, samuti sõltub tema tootmine suve vihmasusest.

Vaatamata suhtelisele odavusele vajab turvas korralikuks põletamiseks spetsiaalseid kütteseadmeid ja freesturvas näiteks keevkihttehnoloogiat.

mille peamine komponent on metaan (CH4 ) ja ballastiks lämmastik ja süsihappegaas, on kõrge kütteväärtusega keskkonnasõbralik kütus. Tema alumine kütteväärtus 20°C juures on » 9,36 MWh/1000 m3n.

Maagaas on hea kütus nii katlamajadele kui ka väiketarbijale. Katelseadmed on suhteliselt odavad, kõrge kasuteguriga, hästi automatiseeritavad.

Maagaasi osatähtsus Eesti kütusemajanduses riikliku arengukava järgi tulevikus suureneb.

mida Eestis kasutatakse, on valdavas osas propaani ja butaani segu.

Vedelgaas on ülikõrge kütteväärtusega kütus. Propaani alumine kütteväärtus ulatub 26 MWh/1000 m3n ja butaani puhul aga 34,1 MWh/1000 m3n.

Tarbija saab vedelgaasi kas balloonides või mahutigaasina impordituna Leedust või Venemaalt.

Pääsküla prügimäel toodetakse ka biogaasi, mida kasutatakse kütusena lähedalasuvas katlamajas. Ka biogaasi põhikomponent on metaan, mille sisaldus ulatub aga vaevu 50 protsendini. Seega on biogaasi kütteväärtus vaid pool maagaasi kütteväärtusest.

on Eestis traditsiooniline katlakütus, mis leiab aasta-aastalt väiksemat tarbimist nii automatiseeritud kui ka käsitsiteenindavates katlamajades. Kivisütt saab kasutada ka väikekateldes, kuid tema kasutamine toob endaga kaasa ebamugavusi.

Täna turul pakutavad kivisöed tarnitakse peamiselt Siberist Hakassiast (kütteväärtus keskmiselt 6,1 MWh/t) ja Kuzbassist (kütteväärtus 7,4--7,6 MWh/t).

Kivisöe kui fossiilse kütuse varud on maailmas ääretult suured ja seepärast on selle hind stabiilne. Kivisütt võiks vajaduse tekkimisel tarnida Eestisse kui mere ääres asuvasse riiki peale Venemaa ka Austraaliast, Inglismaalt või Poolast.

suurendab pidevalt oma osatähtsust ja on kujunenud arvestatavaks kütuseks ka kaugkütte katlamajades, kus kasutatakse hakkpuitu.

Puit on loodussõbralik kütus, mille tuhasisaldus on keskmiselt 1%. Ka on puidu tarbimisaine väävlisisaldus tühine ehk 0,05%.

Puidu kütteväärtus sõltub oluliselt niiskusest, toore puidu niiskus ulatub 50 protsendini. Seega on puidu paremaks ärakasutamiseks vaja teda kindlasti kuivatada ja ladustada.

Peale hakkpuidu toodetakse Eestis ka puidubriketti ja puidupelleteid (viimaseid küll põhiliselt ekspordiks).

Tänu edukale koostööle Rootsi, Soome ja Taani asjatundjatega on puidu kasutus Eesti kaugkütte katlamajades oluliselt kasvanud. Samas on puidu korralikuks põletamiseks vaja teha suuri investeeringuid.