22. veebruar 2000
Jaga lugu:

Äripäev Online -- Kas elektroonilisel pangal on perspektiivi?

Tänane seis pangateenuste vallas näitab jõudmist uue majanduse murdepunkti, milleks on digitaalpank. Milles seisneb sellise panga võlu? Võimalikult palju välditakse kontoreid ning teenindussaale: töötajad on maksimaalselt kodutöö tegijad ning ainsaks töötavaks teenindusaknaks ongi internet.

Ja mõistagi -- mistahes kulutuste vähendamiseks opereeriks see pank elektroonilise ja kiipkaartidele kirjutatud rahaga. Valel ajahetkel tehtud liigsuured ehitusse suunatud kulutused on kahe suure panga arengupidureiks. Inimeste soov digitaalse pangateenuse järele on kasvamas.

Tänases panganduses sündiv on esimene selgem märk linnakeskse kontoritele loodud töökeskkonna lagunemisest. Nüüd on küsimus selles, kas uppuva Titanicu pardal mängib orkester ja inimestele üritatakse jätta muljet, et kõik on korras, või on aeg hakata istuma päästepaatidesse, et sõuda Uue Majanduse poole.

Mina ei viiks sellisesse panka raha, sest mulle meeldib people-to-people teenus, milles sisaldub teadmine, et ma saan kiire vastuse ebastandardsetele ja mitteformaalses laadis esitatud küsimustele. Arvan, et minu seisukohta jagavad paljud inimesed.

Ma ei taha sellega öelda, et pidulikult nimetatud Uuel Majandusel ehk e-bisnisel pole tulevikku. Lihtsalt kardan, et pangakontorite sulgemine ja töötajatele koju laptop'ide jagamine pole päris tänase päeva teema. Mis ei tähenda, et pangad ei pea selleks valmistuma.

Maksimeeritud internetipank ei kahanda kuidagi asutuse võimet tegeleda ebatavaliste küsimustega.

Ainult selleks ei pea enam minema pangakontorisse, võtma numbrit, ootama, rääkima telleriga, ootama, kuni ta käib tagaruumis kellegagi nõu pidamas, et siis lõpuks ikkagi saada üsna tavapärane vastus oma võib-olla veidi ebatavalisele küsimusele.

Säilitagem siiski side reaalse maailmaga ja meenutagem, et kusagil Eestis on tõenäoliselt veel üks maailm, mis ei koosne eurokontoritest ja interneti püsiühendusest.

Väljaspool Tallinna on samuti veel elu säilinud, kusjuures seda koguni väheste internetiühenduste tingimustes! Ja mutikesed ja ätikesed, kelle osa meie elanikkonnas kogu aeg kasvab, käivad kohalikus külakontoris oma pensioni järel. Ja noored emad oma lastetoetuse järel jne, jne. Uskuge või mitte, aga kusagil elab terve mass pangakliente, kellel pole kunagi arvutit olnud! Ja ma kahtlen sügavalt, et nad kõik selle lähima viie aasta jooksul ka arvuti saaksid. Ma ei näe olulist vahet selles, kas see mutike või noorem kodanik seisab järjekorras pangakontoris või kohalikus internetipunktis. Aga suuri mõtteid tuleb alati mõelda!

Jaga lugu:
Hetkel kuum