• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,54%5 811,27
  • DOW 300,82%42 804,18
  • Nasdaq 0,18%18 315,14
  • FTSE 1000,23%8 256,58
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,9
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,54%5 811,27
  • DOW 300,82%42 804,18
  • Nasdaq 0,18%18 315,14
  • FTSE 1000,23%8 256,58
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,9
  • 02.03.00, 12:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hüvitusfondi kasum mullu 101,9 mln krooni

Hüvitusfondi 1999. aasta esialgne kasum oli 101,9 miljonit krooni, võrrelduna eelmise aasta sama perioodi 370 miljoni krooni suuruse kahjumiga.
Kasum saavutati eelkõige tänu konservatiivsemale investeerimispoliitikale ning tulusatele paigutustele raha- ja kapitaliturgudel.
Intressitulu teenis fond 1999. aastal 163,5 miljonit krooni. Üle poole intressitulust saadi võlakirjainvesteeringutest. Intressikulu oli 46,8 miljonit krooni, millest suurema osa moodustasid intressi väljamaksed obligatsioonide omanikele.
Intressi netotulem oli seega 116,7 miljonit krooni võrrelduna eelmine aasta sama ajaperioodi 83,9 miljoni krooniga.
Tulu teistelt investeeringutelt sai Hüvitusfond 1999 aasta jooksul 83,3 miljonit krooni, millest enamuse moodustas tulu lühiajalistelt investeeringutelt (likviidsed aktsiad, dividendid, fondiosakud, lühiajalised võlakirjad).
Investeeringutega seotud kulud olid 76,3 miljonit krooni. Seega oli investeeringute netotulem 7 miljonit krooni võrrelduna 1998. aasta investeeringute netotulemiga -431 miljonit krooni.
Fondi väärtus suurenes 1999. aasta jooksul 307 miljoni krooni võrra ja moodustas perioodi lõpul 1,027 miljardit krooni. Erastamisest laekus Fondi aasta jooksul 319 miljonit krooni. Obligatsioone emiteeriti 113,7 miljoni krooni eest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 14:32
Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele