Transiidiprognoos uue sajandi hakul

Eesti sadamate ja raudtee kaubakäivet eelmise sajandi viimasel viiel aastal võib nimetada tõeliseks tiigrihüppeks. 1995. a läbis Tallinna sadamat 13 miljonit tonni veoseid ja sellega oli ta Baltimaades neljandal kohal. Mulluseks oli veosekäive kasvanud 26,4 miljoni tonnini ja sellega jagas Tallinna sadam Ventspilsi järel Peterburi sadamaga teist kohta.

Sel soodsal arengul on mitu põhjust. Esiteks on Eesti sadamatel soodne asend lääne ja Venemaa vahel, teiseks on Muuga sadamas 1990. aastatel loodud moodsad terminalid ja tehnoloogialiinid, mille kvaliteedi ja hinna suhe Vene naftasaaduste ümberlaadimisel on Baltimaades suurima konkurentsivõimega. Ses osas edestas Tallinna sadam mullu isegi Ventspilsi.

Kolmandaks on loodud vastastikku kasulikud ärisuhted Vene ekspordi- ja transpordifirmadega. Nii on Eesti Raudtee ja Venemaa Oktoobriraudtee partnerlus aidanud tunduvalt suurendada naftasaaduste veomahtu ja liikumiskiirust. Neljandaks on Eestis transiitveostele spetsialiseerunud firmades juhtimine ja logistika heal tasemel. Ning lõpuks on viimastel aastatel järsult suurenenud Vene naftasaaduste transiit, mis moodustab enam kui poole Eestit läbivatest transiitveostest. See on seotud 1998. a augustis rubla devalveerimisega ning maailmaturul järsult tõusnud naftahinnaga.