Mis muutub Eesti Pangas viie aastaga?

Olenemata sellest, kes juhib keskpanka järgneva viie aasta jooksul, tuleb tal oma rahapoliitilise joone kujundamisel seada esiplaanile võimalused, mis aitavad viia majandust stabiilsusele ja kasvule ? teha kõik, et raha stabiilsuse kaudu tagada majanduse pidev ja tasakaalustatud areng.

Praegu on 70 meie kaubavahetusest seotud Euroopa liidu liikmesmaadega. Ühinemine ELiga on meie jaoks parim strateegia nii oma raha- kui majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Meie eelised on praegu Eesti krooni fikseeritud vahetuskurss ja rahapoliitika, mida ei kasutata konkurentsieelise saamiseks. Viie aasta pärast (eeldatavasti varemgi) peab EP olema täielikult omandanud Euroopa Keskpankade Süsteemis rakendatava rahapoliitilise instrumentaariumi, peab olema loodud sõltumatu ja tugev konsolideeritud finantsjärelevalve ning finantsturu reaalsusi arvestav tõhus konkurentsijärelevalve. Lahenduse peavad saama tehnoloogiliselt uudsed ja juriidiliselt keerulised elektronraha ja panganduse probleemid, Eesti peab saama kõigiti kaaseaegse maksekeskkonna. Kõik see tähendab keskpanga jaoks olulisi organisatsioonilisi ümberkujundusi. Oluline on suurendada keskpanga panust majanduse pikaajaliste arenguplaanide ja kontseptsioonide väljatöötamisse ? Eesti vajab selget tulevikuvisiooni.

Muutub panga enda roll ja organisatsiooniline struktuur. Palju oleneb sellest, kuidas läheb integreerumine Euroopa majandus- ja rahaliiduga. Sellega seoses muutuvad ka õigusaktid. Kui seni EP põhieesmärk rahapoliitika vallas oli Eesti krooni ja rahapoliitika stabiilsuse tagamine valuutakomitee printsiipidest lähtudes, siis 3?4 aasta jooksul läheb see roll Euroopa Keskpangale. Eesti Pank saab rohkem ühiskonna teenindaja rolli. Vanast jääb keskpanga mureks, et pangasüsteem oleks täie tervise juures.

Pangal on kaks väga head asja: ta valdab informatsiooni ja sinna on kogunenud kõrgelt kvalifitseeritud inimpotentsiaal. Ma ei pea õigeks Jüri Mõisa arvamust, et suur osa keskpanga töötajaist peaks suunduma erasektorisse. Seda potentsiaali saab ära kasutada, sest rõhk suundub majanduse ja eeskätt finantssektori monitooringule, suureneb uurimis- ja analüütilise töö osatähtsus. Selle töö tulemuste kiire avalikustamine on oluline signaalimaks, mis meie majanduses toimub, et leida võimalikke ohusignaale ja potentsiaalseid kasvuvõimalusi.

Võiks mõelda innovaatiliste ideede ja tootmise toetamisele, miks mitte võtta eeskuju soomlastelt ja luua SITRA tüüpi sihtasutus. Töö võiks käia konkurentsi tõstmise suunas krediiditurul: luua soodsam keskkond teistele krediidiasutustele, nt hoiu-laenuühistutele ? usun, et see aitaks kaasa majanduse arengule perifeerias.