Radiolinja Soome emafirma pakub aprilli algusest satelliitsideteenust läbi Itaalia ettevõtte Globalstar võrgu. Eestis hakkab seda müüma Radiolinja Eesti, mille turundusjuhi Andrus Hiiepuu kinnitusel on leping teenuse pakkumiseks praegu ettevalmistusfaasis. Kuni Eestis ei ole luba kasutada Globalstari telefone, võivad Radiolinja kliendid kasutada seda väljaspool Eestit. Satelliittelefonide müümine Eestis ja selle teenuse pakkumine ootab Sideametilt vastavat luba. Läbirääkimised lubade saamiseks Radiolinjal käivad.
Satelliitside põhiline eelis on võimalus kasutada mobiiltelefoni GSM-võrgust väljaspool. Satelliitside ei konkureeri GSMiga, sest on sellest hulga kallim. Küll on kosmose kaudu toimiv side GSMile oluliseks täienduseks, muutes võimalikuks mobiiltelefoni kasutamise ka neis piirkondades, kus GSM ei levi.
Kõnede võtmiseks läbi satelliidi on vaja vastavat telefoni. Tootjatel on olemas nii ainult satelliitsideks mõeldud mudelid kui ka GSM-võimalustega satelliittelefonid. Topeltfunktsiooniga telefon kasutab GSM-kaarti ja ?numbrit. Need telefonid töötavad sel põhimõttel, et GSM-levi korral on telefon maapealse GSM-võrgu küljes, kuid selle alast väljudes hakkab kasutama satelliitvõrku. Muidugi kaasneb võrguvahetusega ka kõneminuti hinna järsk tõus. Mobiilivõrgus rääkides tuleb minuti eest maksta 4-5 krooni ümber, satelliidi kaudu mineva kõne maksumus võib ületada saja krooni piiri.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oluline miinus on satelliitkõnede puhul ka see, et rääkija peab asuma teda teenindava satelliidi suhtes otsenähtavuses. Seega ei saa satelliittelefoni kasutada siseruumes. Samuti ei anna satelliidi kaudu toimuva kõne kvaliteeti võrrelda GSM-kõnega. Telefoni tulles läbib satelliidi signaal sadu kilomeetreid ja on mürale vastuvõtlikum. Ka ei paku satelliitside kõiki GSMi teenuseid. Globalstar pakub esmalt satelliitsidevõrgus kõneteenuse kõrval sõnumite vastuvõtmist, lisanduvad andmeside ja fakside vastuvõtt.
Eesti Mobiiltelefoni arendusjuht Kulno Kesküla peab Eesti vajadust satelliitside järele minimaalseks, sest GSM-võrgud katavad 98 protsenti riigi territooriumist. Eesti kasutajatele võib tema sõnul huvi pakkuda vaid satelliitsüsteemide globaalsus.
Põhilise sihtgrupina näeb Radiolinja Andrus Hiiepuu sõnul rahvusvahelisi autofirmasid, laevafirmasid ja turismiga tegelejaid. Samuti on omale satelliitside kindlustamise vastu huvi tundnud Eesti kaitsejõud ja Eesti Energia. Seda küll mitte tingituna süsteemi globaalsusest, vaid alternatiivsete sidevahendite vajadusest kriisihetkedel.
1998. aastal sõlmis EMT lepingu satelliitsideoperaatoriga Iridiumiga, ennustades huviliste arvuks sadakond. Kuu tagasi Iridium pankrotistus. Firma suutis leida maailmast vaid 55 000 klienti, kuid oli kulutanud satelliitide üleslaskmisele ja maajaamade rajamisele üle viie miljardi dollari. Tänaseks on EMT sõlminud lepingu uue teenusepakkujaga, kuid firma ICO võrk ei ole veel käivitunud.
Peamiselt mereside levinud Inmarsat-süsteemi Eesti sideoperaatorid ei vahenda. Inmarsati seadmetega on varustatud ümber maailma purjetav jahtlaev Lennuk.