Endisest kooliõpetajast siseminister Tarmo Loodus pooldab kohustusliku valikainena usu- või maailmaajaloo õpetamist üldhariduskoolides, kirjutab Eesti Päevaleht.
'Kooli õppekavades puudub maailmavaateline alus,' ütles siseminister Tarmo Loodus, kelle sõnul võiks selle lünga täita just religiooniõpetus. Praegu antakse usuõpetust sadakonnas koolis.
'See oleks kristliku maailmavaate edasiandmine, mis meie kultuuri arvestades oleks loogiline valik,' lausus Eesti Evangeelse Luteri Kiriku (EELK) peapiiskop Jaan Kiivit.
Peapiiskop, siseminister ja ususõpetajad möönsid, et sõna 'usuõpetus' tekitab inimestes võõristust ning vastuseisu. 'Usuõpetus pole kellegi uskupööramine, vaid teadmiste jagamine asjade kohta, ilma milleta on haridus poolik,' selgitas Kiivit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktor Jüri Sasi kohustuslikku usuõpetust ei pooldanud.
'Järjest rohkem on eri uskudest inimesi, mistõttu pole õige kohustuslikku usuõpetust sisse viia,' ütles Sasi. 'Võimalik on seda temaatikat anda õpilastele filosoofia ja väitlustundide ajal,' lisas Sasi.
Miina Härma gümnaasiumis õpib vabatahtlikult filosoofilist usuõpetust vähem kui kümme õpilast.
Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Elmer Jõgi ei toetanud samuti usuõpetust päris kohustusliku ainena. 'Ma toetan aga igal juhul usuõpetust vabatahtliku ainena,' ütles Jõgi. 'Meie koolis on see valikainena ja paljud õpivad seda ning võtavad hästi vastu,' lisas ta.
Jõgi sõnul peaks usundeid, eetikat jms puudutav üldhariv aine humanitaarses õppetsüklis kindlasti olema.
Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõu magister Pille Valgu sõnul peaks koolides olema religiooniõpetuse nime all mittekonfessionaalne väärtuskasvatus, mis räägib nii kristliku religiooni suundadest kui ka muudest usunditest.
'Oma elus puutuvad kõik usuliste küsimustega kokku ning seepärast on sellist isiksuse arendamise, valikute õpetamise õpetust vaja,' ütles Valk.