Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui ettevõtte missioonist kasu ei ole

Küsimusele, mis on äriühingu töö peamine eesmärk, vastab ilmselt enamik juhte, et selleks on kasumi teenimine. Kui aga küsida, mis on firma peamine ülesanne, siis võib kohata segaduses pilku, mis küsib vastu: ?Mille poolest peamine ülesanne peamisest eesmärgist erineb??

Kui endast lugupidava ettevõtte juhi käest küsida, kas tema firmal on missioon, saame tavaliselt jaatava vastuse. Juht võib isegi näiteks öelda (tõsi küll veidi häbenevalt ja sõnu otsides), et firma missioon on oma mitmekülgse ja areneva teenustepaketi kaudu luua klientidele, töötajatele ja omanikele võimalikult rohkem lisaväärtust.

Kui uurida nii juhilt kui ka töötajailt, kas ja kuidas missioonist firmale ka tegelikult kasu on, omandavad juhi sõnad teise värvingu. Töötajad enamasti ei tea firma missiooni (peast) või kui teavad, siis ei oska seda lahti seletada, ammugi ei tunnista nad selle praktilist väärtust.

Ei saada päris täpselt aru missiooni olemusest ning potentsiaalist kasumi maksimeerimisel.

- Missioone tehakse moepärast ning seega ei lähtu neist ei strateegiad ega ka inimeste ja osakondade igapäevatöö. Harv pole olukord, kus juhid annavad korraldusi, mille täitmine töötab kirjapandud missioonile risti vastu.

Ideid ei osata piisavalt lihtsalt sõnastada ? missioonid on keerulised ja kohmakad ning tekitavad töötajates võõristust, mille tagajärjel neid omaks ei võeta.

Töötajaid ei kaasata missiooni määratlemise protsessi.

Ettevõtte missiooni ei vaevuta töötajaile lahti selgitama ning selle ?müümiseks? ei tehta järjekindlalt tööd.

Missiooni suhtutakse nagu mingisse eraldiseisvasse nähtusesse, teadvustamata endale, et see haakub tihedalt nii ettevõtte põhiväärtuste kui ka visiooniga, moodustades ettevõtte ärifilosoofia.

Paljud tänapäeva ärigurud tõstavad missiooni kasumist tähtsuselt ettepoole. Nad on seejuures veendunud järgnevas:

Täites meeskonnana ühist ja väärikat ülesannet, suudab ettevõte (pikas perspektiivis) rohkem kasumit teenida kui peamiselt kasumit ennast taga ajades.

Sobilik on analoogia inimesega, kelle peamine eesmärk oma igapäevast tööd tehes on kuu lõpus palk kätte saada. Kindlasti ei realiseeri taoline töötaja oma potentsiaali ettevõttele kasu tuua, kuna ta ei näe ?suurt pilti? ning pole piisavalt motiveeritud endast maksimumi andma.

Inimesi meeskonnana tööle pannes soovime, et igaüks neist tahaks ja püüdleks oma ülesannet täites organisatsiooni kui terviku missiooni (ehk peamise ülesande) täitmise poole. Kui kõik ka tegelikkuses ühes suunas pingutavad ning soodustavad tempo hoidmist, st ?ühe jalg ei ole gaasi ja teise oma piduri peal?, siis on ka firma efektiivsus ja kasumlikkus suuremad.

Kui kõik pingutavad firma eesmärgi nimel, teenib firma rohkem kasumit kui siis, kui kõik pingutavad oma eesmärgi nimel.

Eliyahu Goldratt tõdeb, et tänu inimloomuse olemusele on aga märksa rohkem levinud olukord, kus nii üksiktöötajad kui terved osakonnad pingutavad pigem enda kui ühiste eesmärkide nimel. Sellise olukorra ?ümber pööramine? suurendab otseselt firma efektiivsust ja kasumlikkust.

Keerulise ja segase missiooni näide automüügifirma puhul:

Meie missiooniks on lihtsustada potentsiaalsete klientide jaoks ostu-otsuste langetamist liiklusvahendite soetamise protsessis ning leevendada igakülgselt nende tarbimise käigus esilekerkivate ebamugavuste tagajärgi.

Arusaadava ja lihtsalt omaksvõetava missiooni näide:

Meie missiooniks on aidata klienti õige sõiduki valimisel ning selle omamise nautimisel.

Autor: Peep Vain