28. september 2000 kell 22:00

Majanduskasv 2001. aastal aeglustub

Möödunud aastatel üle elatud kriisid on Eesti majandust tugevdanud ja keskpikas perspektiivis eeldab valitsus majanduskasvu püsimist 5?6% tasemel. Eesti väike ja avatud majandus on vastuvõtlik muutustele väliskeskkonnas ja seetõttu eksisteerivad endiselt mitmed majandusarengut mõjutavad riskitegurid. Kaalukamana neist võib välja tuua selgusetuse USA majanduse ?pehme maandumise? osas, võimaliku kütuse ja toorainehindade jätkuva tõusu maailmaturul, valuutakursside ebasoodsad arengud, Euroopa Liidu (EL) sisereformide takerdumise jne.

USA majanduse kasvutempo pidurdumise tagajärjel võib 2001. aastal maailma majanduskasv ja kaubavahetuse kasvutempo aeglustuda. Arvestades ELi majanduse madalamat konkurentsivõimet ja vähest uuenduslikkust võrreldes USAga ning ELi sisereformide aeglust, prognoosib rahandusministeerium 2001. aastal majanduskasvu aeglustumist 5,5%ni.

Prognoosid baseeruvad järgmistel eeldustel.

- Majanduskasvu peamine allikas on ekspordi kasv.

- Majanduse elavnemine ja sisemaise nõudluse kasv toob kaasa jooksevkonto puudujäägi mõõduka suurenemise, mis keskpikal perioodil jääb siiski stabiilsele tasemele. Seda võimaldab ekspordi kiire kasv, konservatiivne eelarvepoliitika ja erasektori säästmise suurenemine. Jooksevkonto defitsiiti finantseeritakse peamiselt võlgnevust mittetekitavate kapitalivoogudega.

- Investeerimisnõudlus püsib kõrge, sest tootmine ja toodang tuleb vastavusse viia ELi kvaliteedinõuetega. Investeeringuid vajavad veel erastamata infrastruktuuriettevõtted.

- Eesti majanduskeskkond on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivne. Eesti puhul ei ole erastamise osakaal otseste välisinvesteeringute sissevoolus eriti kõrge olnud ning seetõttu ei too erastamise lõppemine kaasa väliskapitali sissevoolu peatumist.

- Jätkub hinnakonvergents arenenud riikidega, mistõttu inflatsioon püsib kõrgem kui eurotsoonis (ca 3?4%). Lähemas tulevikus mõjutab tarbijahindasid rohkem suletud sektor. Järgmisel aastal toovad inflatsiooni kiirenemise kaasa käibemaksumäära tõus elanikele müüdavale soojusenergiale ja elektri kallinemine. Hinnatõusud ei ole järsud ning ei mõjuta oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet.

- Konkurentsivõimet mõjutab olukord tööjõuturul. Odava tööjõu tõttu on Eesti suur allhanketööde tegija. Kuna lähiaastatel peaks tootlikkuse reaalkasv ületama reaalpalga kasvu, ei tohiks ettevõtete konkurentsivõime tööjõukulude osas langeda.

- Majandusliku aktiivsuse kasv ja maksukoormuse alandamine vähendavad tööpuudust. Madalapalgalise tööjõu maksukoormuse alandamine vähendab varimajanduse osa.

- Jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks jätkab valitsus konservatiivset eelarve ja laenupoliitikat. Struktuursete reformide finantseerimiseks vähendatakse muid valitsuse kulutusi avaliku sektori efektiivsus tõstmise abil.

Hetkel kuum