Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduskasv 2001. aastal aeglustub

    Möödunud aastatel üle elatud kriisid on Eesti majandust tugevdanud ja keskpikas perspektiivis eeldab valitsus majanduskasvu püsimist 5?6% tasemel. Eesti väike ja avatud majandus on vastuvõtlik muutustele väliskeskkonnas ja seetõttu eksisteerivad endiselt mitmed majandusarengut mõjutavad riskitegurid. Kaalukamana neist võib välja tuua selgusetuse USA majanduse ?pehme maandumise? osas, võimaliku kütuse ja toorainehindade jätkuva tõusu maailmaturul, valuutakursside ebasoodsad arengud, Euroopa Liidu (EL) sisereformide takerdumise jne.
    USA majanduse kasvutempo pidurdumise tagajärjel võib 2001. aastal maailma majanduskasv ja kaubavahetuse kasvutempo aeglustuda. Arvestades ELi majanduse madalamat konkurentsivõimet ja vähest uuenduslikkust võrreldes USAga ning ELi sisereformide aeglust, prognoosib rahandusministeerium 2001. aastal majanduskasvu aeglustumist 5,5%ni.
    Prognoosid baseeruvad järgmistel eeldustel.
    - Majanduskasvu peamine allikas on ekspordi kasv.
    - Majanduse elavnemine ja sisemaise nõudluse kasv toob kaasa jooksevkonto puudujäägi mõõduka suurenemise, mis keskpikal perioodil jääb siiski stabiilsele tasemele. Seda võimaldab ekspordi kiire kasv, konservatiivne eelarvepoliitika ja erasektori säästmise suurenemine. Jooksevkonto defitsiiti finantseeritakse peamiselt võlgnevust mittetekitavate kapitalivoogudega.
    - Investeerimisnõudlus püsib kõrge, sest tootmine ja toodang tuleb vastavusse viia ELi kvaliteedinõuetega. Investeeringuid vajavad veel erastamata infrastruktuuriettevõtted.
    - Eesti majanduskeskkond on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivne. Eesti puhul ei ole erastamise osakaal otseste välisinvesteeringute sissevoolus eriti kõrge olnud ning seetõttu ei too erastamise lõppemine kaasa väliskapitali sissevoolu peatumist.
    - Jätkub hinnakonvergents arenenud riikidega, mistõttu inflatsioon püsib kõrgem kui eurotsoonis (ca 3?4%). Lähemas tulevikus mõjutab tarbijahindasid rohkem suletud sektor. Järgmisel aastal toovad inflatsiooni kiirenemise kaasa käibemaksumäära tõus elanikele müüdavale soojusenergiale ja elektri kallinemine. Hinnatõusud ei ole järsud ning ei mõjuta oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet.
    - Konkurentsivõimet mõjutab olukord tööjõuturul. Odava tööjõu tõttu on Eesti suur allhanketööde tegija. Kuna lähiaastatel peaks tootlikkuse reaalkasv ületama reaalpalga kasvu, ei tohiks ettevõtete konkurentsivõime tööjõukulude osas langeda.
    - Majandusliku aktiivsuse kasv ja maksukoormuse alandamine vähendavad tööpuudust. Madalapalgalise tööjõu maksukoormuse alandamine vähendab varimajanduse osa.
    - Jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks jätkab valitsus konservatiivset eelarve ja laenupoliitikat. Struktuursete reformide finantseerimiseks vähendatakse muid valitsuse kulutusi avaliku sektori efektiivsus tõstmise abil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.