• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Varjatud vead ilmnevad aastate jooksul

    Uue hoone omanikule teevad sageli muret pisivead ?vaevumärgatavad praod värvipinnas, värvimata jäänud liistukülg jne. Need häirivad küll terast silma, kuid ei ohusta hoonet.
    Samal ajal aga jäävad sageli märkamata hoopis suuremad vead, mis võivad ehitise või selle osade iga aastakümnete võrra vähendada. Sellised vead ei ole valmis ehitises tavaliselt enam nähtavad. Vältida aitab neid vaid hoolikas järelevalve ehitamise ajal.
    Vigade peamiseks põhjuseks on loodusseaduste eiramine. Ei arvestata, et iga materjal temperatuuri ja niiskuse muutudes paisub ja kahaneb erinevalt, et veeaur kondenseerub jahedale pinnale jne.
    Vigade sagedane põhjus on ka ehitusmaterjalide puudulik tundmine. Erinevate omadustega materjalid on sageli pealtnäha üsna sarnased ja nende eristamiseks on vaja asjatundlikkust. Müüjate kompetentsus jätab aeg-ajalt soovida.
    Raudbetoonist kandekonstruktsioonid ehitatakse enamasti hoolika järelevalvega ja töö tegijad tunnevad asja. Liiga nõrka või ebatihedat betooni tuleb ette üsna harva.
    Raudbetooni puhul on potentsiaalseks ohuallikaks eeskätt sarrus. Juba paar valesti paigutatud või puuduvat terasvarrast võivad põhjustada avarii (nagu juhtus Marja poes). Vigu väldib vaid hoolikas töö ja järelevalve.
    Ka terasest kandekonstruktsioone ehitavad enamasti asjatundjad ja õigesti.
    Kuid puitkonstruktsioonide puhul näeb ehitusvigu väga sageli. Kaldkatuste sarikad ja pennid ehitatakse tihti ilma konstruktsiooniprojektita ja kui katuse kuju on keerukam, on tarindus sageli selline, et püsib vaid hädavaevalt. Teinekord on katus ehitatud vägevatest prussidest, aga liited on tehtud paari peenikese naelaga ja on palju nõrgemad, kui olla tohiks. Kandekonstruktsioon tuleb lasta ehitada asjatundjail.
    Tellisseina temperatuurideformatsioonid on suured ? päikesepoolsel seinal kuni 1 mm/m. Kui tellisseina väliskiht ei saa vabalt paisuda ja kahaneda, siis ta praguneb.
    Sageli tekivad tellisseinas praod silluseotste juures, terasest või raudbetoonist sillustala pikeneb ja lüheneb müüritisest erinevalt ning rebib seina katki. Inetute pragude vältimiseks oskab asjatundlik ehitaja õigesse kohta teha paisumisvuugi, asjatundmatu jätab selle tegemata.
    Kui tellismüür on osalt hoone välisseinaks, osalt aga mõlemalt poolt külma õhu käes, deformeeruvad need osad õhutemperatuuri muutudes erinevalt. Järelikult peavad nad olema vuugiga eraldatud, muidu on taas oht pragude tekkeks. Välistada tuleks vee pääsemine müüri sisse, mis lühendaks selle eluiga. Paraku näeb pahatihti, et vihmavesi pääseb müüri sisse kas akende või parapettide veeplekkide äärest, akna- ja uksepõskede juurest või mujalt.
    Need on detailid, mida projektis ei näidata, eeldatakse, et ehitaja ise on vigade vältimiseks piisavalt asjatundlik.
    Tänapäeva soojustusmaterjalid mineraalvill ja vahtplast on väga kerged ja soojapidavad. Aga kohale panna tuleb nad hoolikalt ? plaadid täpselt parajaks lõigata ja tihedalt üksteise ligi sobitada, et nad täidaksid kogu pinna ilma pilude ja tühikuteta.
    Praktikas paigaldatakse soojustus väga tihti lohakalt. Töömees jätab plaatide vahele paarisentimeetrise pilu, mõtlemata sellele, et sealtkaudu pääseb külm õhk vahetult seina sisepinna ligi.
    Sageli kasutatakse soojustusmaterjali ebaõiges kohas. Ainult rõhtpinnale laotamiseks mõeldud pehme mineraalvillvaip pannakse seina vahele püstasendisse, kus ta paratamatult alla vajub ja seina tühjaks jätab. Või pannakse pehme mineraalvillplaat katusele, kus kujupüsiv on vaid kõva plaat.
    Aurutõkke ülesanne on vältida seina või katuse niiskumist ruumiõhu niiskuse mõjul. Aurutõkkeks kasutatakse plastikaatkilesid ja fooliumi. Kuid aurutõke funktsioneerib vaid siis, kui ta on täiesti tihe. Piisab väikesest august, et veeaur läbi pääseks. Tihedad peavad olema aurutõkke jätkud, torude ja juhtmete läbiminekud. Kui need on tihendamata, võib tagajärjeks olla niiskuse kondenseerumine konstruktsioonis, soojapidavuse vähenemine, küttekulu suurenemine, märjad laigud seinal või laes. Viga ilmneb alles siis, kui kahjustused on juba suured.
    Niiskustõke eraldab konstruktsioone pinnase, katuse, maapinna või ruumi (näiteks pesuruumi põranda) niiskusest. Niiskustõke peab olema pidev ja veetihe, horisontaalpindade niiskustõke peab paarikümne sentimeetri võrra ulatuma ka vertikaalpindadele. Tavaline viga on, et niiskustõkke ülespöörded vertikaalpindadele jäetakse tegemata või tehakse liiga madalad. Või jäetakse näiteks pesuruumi põranda niiskustõke lävepaku juures tihendamata. Tagajärjeks on konstruktsioonide märgumine. Mõnikord kasutatakse niiskustõkkeks sobimatut materjali. Sellised materjalid, nagu vanaaegne ruberoid ja tõrvapapp, kaotavad paarikümne aasta pärast oma veetiheduse ja siis pole niiskustõket enam olemas.
    Õhk koos veeauruga liigub paratamatult läbi materjalide, ka selliste pealtnäha tihedate, nagu betoon ja tellismüür. Tagajärjeks on konstruktsiooni lagunemine: õhukotid ruberoidkatuse all, mahakooruvad krohvikihid, mädanev puit.
    Konstruktsioonide säilimiseks peavad nad olema tuulduvad. Tänapäeva konstruktsioonilahendustes nähakse tuulutuspilud ette nii välisseintesse ja katuslagedesse kui ka põrandatesse. Tuulutatavad peavad olema ka pööningud ja põrandaalused. Tuulutuse puudumine lühendab ehitise eluiga.
    Väga sagedane ehitusviga on tuulutuse puudulikkus: katusekatte alla tehakse küll tuulutussooned, aga jäetakse need välisõhuga ühendamata, seina sisse tehtud tuulutuspilu jäetakse umbseks. Seda, kas tuulutus on õigesti tehtud, näeb vaid ehitamise ajal.
    Tallinna äärelinnas ehitati luksuslik kahekorruseline puumaja. Paraku ilmnes enne sissekolimist, et kõik, mis ülal toimub, on all selgesti kuulda. Majal oli tavaline puittaladel vahelagi, põrandalauad otse talade külge naelutatud, täidiseks kerge mineraalvill.
    Polnud midagi parata, tuli kallis parkett ja laudadest aluspõrand üles kiskuda, lae vahele raske täidis paigaldada ja ehitada uus põrand, mis laetaladest helitõkkega eraldatud.
    Selliseid vigu väldib vaid asjatundlik projekt, milles ka mürapidavuse jaoks lahendus välja pakutud.
    Põrandate ehitamisel on ehitusvead sagedased. Seinaplaatide põrandale paneku tagajärjeks on libe põrand. Niiskunud põrandamaterjali kasutamisel tekivad praod pärast ehitusniiskuse väljakuivamist. Materjali kulumiskindluse eiramisele viitab paari aasta pärast koridori põrandasse kulunud rada.
    Tavaliselt mõeldakse vaid sellele, et vihmavesi läbi katuse ei tuleks, aga unustatakse, et mõtlema peab ka katusekatte alla kogunevale veele.
    Kondensvee tõkestamiseks pingutatakse katusekatte alla aluskate ja juhitakse sellele kogunev vesi räästa kaudu välja. Aluskattel voolava vee hulk võib olla päris suur.
    Sagedane viga on, et katuse aluskate lõpetatakse enne räästast, nii et vesi valgub seinale või laele. Või katkestatakse aluskate katuseakna juures, unustades, et mõnikord voolab aluskattel vesi. Vahel kasutatakse aluskatteks sobimatut kilet, mis kiiresti vananeb, hapraks muutub ja laguneb.
    Paljudes kohtades näeme nägusaid uusi plaatvoodreid, mis sageli on iluvigadega: plaatide jaotus ei ole sümmeetriline, servades on kasutatud kitsaid plaadiribasid jne. Veel halvem on see, et sageli unustatakse plaatide mahumuutused ? plaatpinna nurkades ja servades peavad olema elastse mastiksiga täidetud vuugid; ilma nendeta hakkavad plaadid aja jooksul pragunema.
    Tihti eksitakse viimistlussegude kasutamisel. Põhimõtteks on, et iga järgmine kiht peab olema eelmisest veidi nõrgem ? muidu rebeneb see aluse küljest lahti. Ja iga alus peab olema ette valmistatud nii, et järgmine kiht temaga nakkuks. Ka sellised vead ei ilmne kohe.
    Ülemäärane niiskus võib valmivas majas palju pahandust teha. Ehitusniiskuse eemaldamiseks on kõige parem, kui maja valmib suvel. Kui ehituse kuivamine jääb sügisesse või talve, ei maksa tellijal ehitajat tagant kiirustada. Parem oodata nädal või paar ja anda aega ehitusniiskuse eemaldumiseks.
    Kardetakse, et konstruktsioonid tehakse liiga nõrgad. Kuid tuleb ette hoopis teist tüüpi ehitusvigu ? kandekonstruktsioonid ehitatakse liiga tugevad.
    Põhjuseks on kas ilma projektita ehitamine või siis projekteerija ebakompetentsus või kiirustamine. Projektide kohustuslikku ekspertiisi meil ei ole ja ehitusloa saamiseks pole konstruktsiooniprojekti üldse vaja.
    Tsunftireegleid, mis tagaksid kvaliteedi, pole Eesti ehitusturul olemas ei projekteerijate ega ehitajate jaoks. Kvaliteet on jäetud tegija südametunnistuse asjaks. See toob ehituse tellijale kaasa suure riski. Kui tellija püüab kokku hoida projekteerimise ja ehitusjärelevalve alal, siis on kvaliteetse lõpptulemuse saavutamine üsna küsitav.
    Kui viga on juba selline, mida tellija (kes üldjuhul ei ole ehitusala spetsialist) märkab, on asjad pahasti. Tõenäoliselt on ehitusel siis ka selliseid vigu, mida tellija ei ole märganud.
    Tellijal peab alati olema järelevalveinsener, kes peaks ehitusvead kohe avastama. Paraku loovutavad tellijad mõnikord järelevalve kohustused ehitusfirmale, kes loomulikult üritab väita, et viga ei olegi.
    Mõnikord on viga selline, et seda parandada ei saa. Vahel õnnestub vea mõju kõrvaldada lisatöödega, mõnikord jääb tehtud viga püsima ja halvendab ehituse kvaliteeti. Selliste olukordade lahendamine peaks kajastuma ehituslepingus.Tihti tuleb ette, et projektis ettenähtud materjalid asendatakse töö käigus odavamate ja vähem kvaliteetsetega. Selline asendus ei tohiks anda kasumit ehitajale, vaid tellija peaks vähem kvaliteetse tulemi eest ka vähem maksma. (Pidagem meeles, et paljusid materjale näeb vaid tööde käigus ja hiljem on need konstruktsioonide ja viimistluskatetega varjatud).
    Põhjalikus ehituslepingus on kõik sellised võimalused ja nende korral toimimine ette nähtud. Meie ehituspraktikas kasutatakse tavaliselt paraku lihtsamaid lepinguid, kus eeldatakse veatut ehitamist ja vigade tekkimisel algavad lõputud vaidlused. Tellija huvid on kaitstud vaid siis, kui ehituslepingu lisaks on põhjalik projekt, kui ehituslepingus on fikseeritud ka kvaliteedinõuded ja tellijal on usaldusväärne ehitusjärelevalve.q
    Autor: Tiit Masso
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.