Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest

    "Morfiinile halvasti reageeriva hiire uurimisest tulenev teaduslik väärtus on sedavõrd suur, et me ei ole huvitatud nimetatud isendi müügist," selgitab Visgenyxi üks omanik, Tartu ülikooli füsioloogiainstituudi juhataja, professor Eero Vasar.
    Tema töörühm pingutab selle nimel, et selgitada emotsionaalse stressiga seotud närvimehhanisme ajus ning töötada selle alusel välja haiguste mudelid, need patenteerida ning mõnele farmaatsiahiiule müüa. "Olenevalt turu nõudlusest võib haigusmudeli eest küsida sadu tuhandeid USA dollareid," pakub Vasar.
    Et kallist uurimistööd finantseerida, moodustasid Eero Vasar ja Tartu Ülikooli geenitehnoloogia osakonna juhataja professor Alar Karis eelmise aasta sügisel koostöös Tartu Ülikooliga spin-off- (ülikoolist võrsunud äriühing, mille tegevus on suunatud teadustulemuste rakendamisele) firma Visgenyx, mis pakub Euroopa teadusasutustele geneetiliselt muudetud laborihiiri.
    "Tellimustetulv ähvardab üle pea lüüa," viitab Alar Karis väljaõppinud geneetikute nappusele.
    Kesk-Euroopa riikide teadusasutused soovivad Visgenyxilt järgmisel aastal saada sadakond geneetiliselt modifitseeritud hiirt, mille tükihind küünib poole miljoni kroonini. "Meie trump Euroopa firmade ees on hiirte madalam hind ning tellija soovi kiirem täitmine," räägib Sulev Kõks.
    Transgeense laborihiire valmistamine võtab aega poolteist aastat ning loomakese omahind küünib üle 300 000 krooni.
    Geneetikud võtavad hiire genoomse geeni. Et geen välja lülitada, valmistatakse katseklaasis vastavad DNA-konstruktid, mis viiakse hiire tüvirakkudesse. Areneb kimäärne hiir, kellel on nii mutatsiooniga rakud kui ka looduslikud rakud.
    Kuna hiir ja inimene on füsioloogiliselt ja geneetiliselt sarnased, saab geneetiliselt modifitseeritud hiirte peal uurida mitmeid haigusi.
    Seni on Visgenyx müünud kolm tellija soovi kohaselt geneetiliselt muudetud hiirt. Katseloom jõuab tellijani kullerfirma abil spetsiaalses kastis lennukiga.
    Visgenyxi toodangut vahendab Euroopasse Saksamaa kõrgtehnoloogiafirma Mice & More, mis on huvitatud hakkama ka Visgenyxi riskiinvestoriks. "Välisinvesteeringud võimaldaksid meil laiendada tootmist," põhjendavad Alar Karis ja Eero Vasar teatud osa firma loovutamist sakslastele.
    Karis rõhutab, et investeeringud Tartu Ülikooli spin-off- firmasse jõuavad kalli aparatuuri näol ka õppe-teadustöösse.
    Karise hinnangul on geneetiliselt modifitseeritud hiirte tootmistehnoloogiasse investeeritud kokku umbes 16 miljonit krooni. "Meid on aidanud innovatsioonifond ja Phare," täpsustab Karis.
    Suurbritannia heategevusfondi Citrina raha eest on Tartu Ülikoolile ehitatud 25 miljonit krooni maksev õppe-, labori- ja vivaariumihoone, kus ülisteriilsetes tingimustes elab üle 5000 katsehiire.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.