"Morfiinile halvasti reageeriva hiire uurimisest tulenev teaduslik väärtus on sedavõrd suur, et me ei ole huvitatud nimetatud isendi müügist," selgitab Visgenyxi üks omanik, Tartu ülikooli füsioloogiainstituudi juhataja, professor Eero Vasar.

Tema töörühm pingutab selle nimel, et selgitada emotsionaalse stressiga seotud närvimehhanisme ajus ning töötada selle alusel välja haiguste mudelid, need patenteerida ning mõnele farmaatsiahiiule müüa. "Olenevalt turu nõudlusest võib haigusmudeli eest küsida sadu tuhandeid USA dollareid," pakub Vasar.

Et kallist uurimistööd finantseerida, moodustasid Eero Vasar ja Tartu Ülikooli geenitehnoloogia osakonna juhataja professor Alar Karis eelmise aasta sügisel koostöös Tartu Ülikooliga spin-off- (ülikoolist võrsunud äriühing, mille tegevus on suunatud teadustulemuste rakendamisele) firma Visgenyx, mis pakub Euroopa teadusasutustele geneetiliselt muudetud laborihiiri.

"Tellimustetulv ähvardab üle pea lüüa," viitab Alar Karis väljaõppinud geneetikute nappusele.

Kesk-Euroopa riikide teadusasutused soovivad Visgenyxilt järgmisel aastal saada sadakond geneetiliselt modifitseeritud hiirt, mille tükihind küünib poole miljoni kroonini. "Meie trump Euroopa firmade ees on hiirte madalam hind ning tellija soovi kiirem täitmine," räägib Sulev Kõks.

Transgeense laborihiire valmistamine võtab aega poolteist aastat ning loomakese omahind küünib üle 300 000 krooni.

Geneetikud võtavad hiire genoomse geeni. Et geen välja lülitada, valmistatakse katseklaasis vastavad DNA-konstruktid, mis viiakse hiire tüvirakkudesse. Areneb kimäärne hiir, kellel on nii mutatsiooniga rakud kui ka looduslikud rakud.

Kuna hiir ja inimene on füsioloogiliselt ja geneetiliselt sarnased, saab geneetiliselt modifitseeritud hiirte peal uurida mitmeid haigusi.

Seni on Visgenyx müünud kolm tellija soovi kohaselt geneetiliselt muudetud hiirt. Katseloom jõuab tellijani kullerfirma abil spetsiaalses kastis lennukiga.

Visgenyxi toodangut vahendab Euroopasse Saksamaa kõrgtehnoloogiafirma Mice & More, mis on huvitatud hakkama ka Visgenyxi riskiinvestoriks. "Välisinvesteeringud võimaldaksid meil laiendada tootmist," põhjendavad Alar Karis ja Eero Vasar teatud osa firma loovutamist sakslastele.

Karis rõhutab, et investeeringud Tartu Ülikooli spin-off- firmasse jõuavad kalli aparatuuri näol ka õppe-teadustöösse.

Karise hinnangul on geneetiliselt modifitseeritud hiirte tootmistehnoloogiasse investeeritud kokku umbes 16 miljonit krooni. "Meid on aidanud innovatsioonifond ja Phare," täpsustab Karis.

Suurbritannia heategevusfondi Citrina raha eest on Tartu Ülikoolile ehitatud 25 miljonit krooni maksev õppe-, labori- ja vivaariumihoone, kus ülisteriilsetes tingimustes elab üle 5000 katsehiire.