Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kulla ja nafta hind kerkisid Lähis-Ida rünnakute peale
Kui USA hävitaja USS Cole end eile hommikul Jeemenis Adeni sadamas tankis, lähenes sellele tundmatu kummipaat, mis laeva juurde jõudes plahvatas. Plahvatuse tagajärjel tekkis laeva vasakusse pardasse 20 korda 40 jala suur auk. Neli USA meremeest sai surma ja 31 vigastada ning üks on kadunud. Laeva pardal oli kokku 320 meremeest.
USS Cole on ainuke USA sõjalaev, mis patrullib Punasel merel. Analüütikute sõnul on USS Cole tehnoloogiliselt üks kõige moodsamaid pealveesõjalaevu. Pärast plahvatust anti kõigile Lähis-Idas paiknevatele USA sõjalaevadele käsk siirduda merele. Seni ei ole ühtegi teadet, miks USA hävitajat rünnati. Intsidendist kuulda saanud USA president Bill Clinton ütles, et ta on vapustatud.
Jeemeni valitsus on USA-sõbralik, kuid see on liiga nõrk, et oleks suutnud ohjeldada riigis tegutsevaid läänevastaseid jõude ja terroriste.
Teine maailma naftaturge pingestanud teade tuli eile veel Jordani jõe läänerannikult Ramallahi linnast, kus Iisraeli kopterid avasid palestiinlaste presidendi Jassir Arafati residentsi lähedal tule palestiina noorukite pihta, kes olid surmanud kaks Iisraeli sõdurit ja haavanud raskelt ühte. Tunnistajate sõnul tiirutasid kopterid ka residentsi kohal, Arafatti sel ajal seal ei viibinud.
Kokku on kaks nädalat kestnud vägivald nõudnud juba vähemalt 97 inimelu. Konflikti vahendada püüdev ÜRO peasekretär Kofi Annan ütles, et mainitud vahejuhtum komplitseerib lahenduse otsimist, mis aga ei tähenda, nagu ei olekski tekkinud olukorrast võimalik enam väljapääsu leida.
Pärast Adeni ja Ramallahi lähedal toimunud intsidente algas New Yorgi kaubabörsil (NYMEX) palavikuline nafta ostmine ning nafta novembritehingute barrelihind kerkis 37 dollarini. Ostmine oli diilerite sõnul lausa paaniline.
Naftadiilerid on mures, et pingete levimine Lähis-Idas võib raskendada naftatarneid sellistest suurtest naftatootjariikidest, nagu Saudi Araabia, Iraan ja Iraak.
Brenti toornafta barrelihind kerkis eile 11 ja jõudis viimase 10 aasta kõrgeimale tasemele ehk üle 35 dollari. Põhjamere nafta hind jõudis 35,30 dollari tasemele.
Peale nafta kallinesid maailma toormebörsidel tugevasti ka kulla, hõbeda ja plaatima hinnad.
Autor: ÄP