Kogu tõde sellest tüütust miinimumpalgast

Mis müstika need ametiühingud on? Mida nad tahavad, milleks, kellele? Igale küsimusele on vastus, lühike, kergesti mõistetav ja vale. Nii saimegi 29. septembri Äripäevast Kalev Kallemetsa artiklist teada kogu vale ametiühingutest. Autor räägib Jaanist, kes taob kaste kokku ja kelle peab tööandja lahti laskma: ta ei tooda piisavalt lisaväärtust. Kas teeb Jaanile töö säilitamine õndsaks Eesti riigi või Jaani?

Oletagem nüüd, et miinimumpalk tõuseb ning ettevõtja peab lahti laskma Jaani ja peale tema veel teisi töölisi. Kaste ei tule. Ometi turg kastidele jääb. Oletagem, et ettevõtja paigaldab konveieri, mis võimaldab väheste töölistega toota kaste. Enne oli odavam pidada töölisi, pärast alampalga tõusu kasutada masinaid.

Eesti ? maa, mis leiutas seadme naelakastide tootmiseks! On see Eesti Nokia? Kas teeb see Eesti rahva õndsaks? See on rohkem sinnapoole, on ju räägitud, et Eesti ei tohi muutuda maaks, kus tehakse haridust mittenõudvat tööd, vaid tuleb kasutada olemasolevat hariduspotentsiaali.

Ettevõtja, kes koondas Jaani ja tema kolleegid, ja ettevõtja, kes paigaldas konveieri, on tavaliselt eri isikud. See, et firmad sünnivad, elavad ja surevad, üksteisega asenduvad, on normaalne. Alampalga tõus kiirendab seda. Äri läheb suurtelt ja lugupeetutelt neile, keda veel polegi, kuid kes tulevad. Firmade vastuseis on mõistetav: kes ikka surra tahab. Kui firma ümberkorraldamisega pääseks, on tuttava olukorra jätkumine mugavam. Seepärast ei saa alampalga tõstmist jätta ettevõtjate ega nende koja otsustada. Seda tehku ametiühingud.

Cartwrighti otsusega 1569 keelustas Elizabeth I Inglismaal orjuse. Tööstuslik pööre ei sündinud tolle aja võimsaimais riikides Türgis ja Hiinas, ei Hispaanias, kuhu voolas Lõuna-Ameerika rikkus, ega loodusvaradelt lõputul Venemaal, vaid ülestõusudest ja näljast puretud Inglismaal. Seal oli orjus keelatud. Seal oli majanduslik surve masinate leiutamiseks. 17. saj tõusis esile ka Rootsi, riik, kel polnud seks justkui klimaatilisi ega loodusvaralisi eeldusi, kuid kus polnud orjust. 19. saj sai Inglismaast maailma võimsaim riik. See oli Inglismaa Nokia. Mis sai Hiinast, Türgist ja Hispaaniast?

Mitu korda arutas Inglismaa orjuse taaslubamist. Üldiselt võtsid komisjonid orjust pooldava seisukoha. Mõelda vaid, kui palju kasumit jääb palga maksmise tõttu saamata, ettevõtteid asutamata ja rahvuslikku rikkust loomata! Seepärast tuli mulle Kallemetsa lugu lugedes meelde Inglise lord, kes kõneleb orjuse kehtestamise kasuks.