Selle aasta kartulisaak oli väga hea ja talvevarud sain kätte 2 krooniga kilo. Mina olen madala hinnaga rahul, talunik aga ilmselt mitte. Mina sooviksin osta kartuleid sama hinnaga ka järgmisel sügisel, talunik tahab kindlasti rohkem saada, sest vastasel korral tuleb talu likvideerida ja minna linna tulusamat tööotsa otsima.

Pärast seda, kui kõik kartulid on müüdud ning kulud ja tulud kokku arvestatud, mõtleb talumees, mida teha järgmisel aastal. Kui hind jääb samaks, pole mõtet kartuleid maha panna, 4kroonise kilohinnaga tuleks veel ots otsaga kokku, aga 5 krooni kilo kindlustaks äraelamise.

Nii seabki talunik sammud panka, uurimaks, kas keegi on nõus tema kartulisaagi ette ära ostma. Rõõmsa üllatusena saab ta pangast teada, et on võimalik sõlmida tulevikutehinguid tulevase kartulisaagi müümiseks hinnaga 4,5 krooni kilo.

Esialgu utoopilisena näiv võimalus on tegelikult täiesti teostatav, kui talunik leiaks oma riskile, mida ta võtab kartulite mahapanekuga, vastaspoole ehk spekulandi, kes soovib saada lisatulu, mida ta teeniks, kui kartulite kilohind tõuseks järgmisel sügisel näiteks 5 kroonini.

Spekulandile piisaks ka neljakroonisest kilohinnast, sest talunik peab müügioptsiooni eest maksma pangale optsioonipreemia, mis võiks olla 40 senti kilost.

Optsioonid, forvardid, futuurid ja swap?id on tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid, mida kasutatakse kahel vastandlikul eesmärgil ? spekuleerimiseks ja riskide maandamiseks.

Eestis pakuvad tuletisväärtpaberitega kauplemise võimalusi peaaegu kõik väärtpaberivahendajad, kuid nende kasutamine on võrdlemisi väikese mahuga.

Peamiselt kasutatakse optsioone spekuleerimaks Eesti aktsiate hinnatõusule. Populaarsemad on optsioonid Hansapanga, Norma, Eesti Telekomi aktsiatele ja erastamisväärtpaberitele, välisaktsiatest on populaarseim Nokia.

Riske maandavad Eesti investorid ja ettevõtjad tunduvalt vähem. Suprema Securitiese turgude osakonna juhi Sten Sumbergi sõnul on riskide maandamise väike populaarsus tingitud pikaajaliste investorite puudumisest, kes oma positsioone kaitseksid, ning optsioonide ja teiste tuletisväärtpaberite väheses likviidsuses.

Hansapanga derivatiivide osakonna juhi Tõnno Vähi sõnul kasutatakse mahuliselt enim valuutaforvarde, mis on Eestis üks traditsioonilisemaid ja kauem eksisteerinud valuutariskide maandamise vahendeid ettevõttele.

Tänu paindlikkusele kasvab viimasel ajal järjest enam valuutaoptsioonide osakaal.

Lisaks kohalike pakkujate poolt välja kirjutatavatele tuletisinstrumentidele vahendatakse ka maailma finantsturgudel pakutavaid tuletisinstrumente.

Optsioone ning forvard- ja futuurlepinguid võib sõlmida aktsiatele ja valuutadele, samuti võlakirjadele ja toorainetele.

Põhimõtteliselt on võimalik sõlmida tulevikutehinguid ka ilma peale, näiteks õhutemperatuur ja sademete hulk.

Väikeinvestoritele ei ole tuletisinstrumendid siiski eriti sobivad. Esiteks on miinimumsummad, millele tulevikutehinguid saab sõlmida, küllaltki suured, alates suurusjärgust 10 000 krooni ja enam. Lisaks peab olema tagatis (deposiit, pant), mille väärtus on vähemalt 50 alusvara hinnast.

Teiseks põhjuseks, miks tuletisväärtpaberid väikeinvestoritele eriti ei sobi, on nendega seotud suur risk. Tuletistehingud passivad ettevõtetele valuutariski ja tooraine hinnariski maandamiseks.

optsioon ? õigus osta või müüa finantsvara (näiteks aktsiat) kokkulepitud kuupäeval kindla hinnaga

forvard ? kohustus osta või müüa vara kokkulepitud tähtajal kindla hinnaga

futuur ? standardiseeritud forvardleping, millega kaubeldakse börsil

swap ? vahetustehing on kokkulepe, mille kohaselt lepingu üks pool on kohustatud müüma (ostma) mingi hulga vara fikseeritud hinnaga, samas kohustub ostma (müüma) tagasi sama hulga vara vabalt kujuneva hinnaga. Arveldused ei toimu sellisel juhul alusvaraga, vaid baseeruvad fikseeritud ja muutuva hinna vahega

vahendaja&nbsp&nbsp&nbsp&nbsp aktsiaoptsioon&nbsp&nbsp&nbsp&nbsp valuutaforvard

Hansapank     100 000 kr       100 000 kr

Ühispank      100 000 kr        3 000 000 kr

ICI Trust        20 000 kr*

Suprema Securities   10 000 kr*

*miinimumpreemia

Allikas: Äripäev