Korteriüüri arvestamine käib valitsuse kehtestatud korra alusel, mis kehtib kõigi eluruumide üürileandmise korral, sõltumata omandivormist.

Üüri arvestamisel võetakse aluseks aasta eeldatavad kulud ja üürileandja kasum (kuni 10). See summa jagatakse aasta kalendrikuude arvuga ja hoone eluruumide üldpinna suurusega ja nii saadakse üürimäär eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri eest kuus. Eluruumi üldpinna arvutamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et külmade verandade ja panipaikade põrandapind arvestatakse eluruumi üldpinna hulka vähenduskoefitsiendiga 0,5 ning rõdude ja terrasside põrandapind koefitsiendiga 0,3. Eeldatavate kulude arvestamisel peab üürileandja arvesse võtma üürnikule osutatavate teenuste maksumuse ? prügiveo, tänavapuhastuse, üldvalgustuse, korstnate pühkimise, hooldus- ja remondikulud.

Hooldustöödeks loetakse töid, mis on vajalikud maja ekspluatatsioonis hoidmiseks. Remonttööd on need, mille tulemusena pikeneb eluruumi kasutusiga ja paraneb kvaliteet. Elamu remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Lisaks üürile peab üürileandja vahendama veel teiste teenuste, näiteks vee, kanalisatsiooni ja soojusenergia, müümist üürnikule. Üüri suurendamine toimub kokkuleppel üürnikuga üks kord 12 kuu jooksul. Selleks et üüri suurendada, peab üürileandja esitama üürnikule kirjaliku põhjenduse kaks nädalat enne kokkuleppe sõlmimist. Üürnik võib suurendatud üüri vaidlustada ? kui selgub, et üürileandja on saanud põhjendamatult suurt üüri, kuulub enammakstud üür tagastamisele. Kui üürnik ja üürileandja sõlmivad kokkuleppe, mille kohaselt üürileandja võtab maja renoveerimiseks laenu, mis arvestatakse koos intressidega üüri sisse, siis on üürnikul õigus nõuda kehtiva üürilepingu pikendamist.

Autor: Eduard Vigel