• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Optsioon ? õigus maksule ei öelda?

    Maksuamet on väärtpaberitehingute kontrollimisega jõudnud välja börsi kuldajastusse, 1996.-1997. aastasse. Nendel aastatel maksmata jäänud tulumaks tuleb nüüd koos intresside ja trahviga tasuda, kokku on summad 10 miljoni krooni kanti. Ja õige kah, sest investorite kohtlemine peab käima võimalikult võrdsetel alustel.
    Ometigi polnud maksuameti teates ühtegi juhtumit näiteks optsiooni kasutamisest väärtpaberiturul.
    Tõusuajastul raha teenimiseks ei pidanud ilmtingimata aktsiaid endid ostma, samahästi võis pangaga optsioonilepingu sõlmida. Järsu tõusu tingimustes oli see veelgi parem. Tegid panuse mingi aktsia tõusule, maksid pangale preemia ja jäid, pöidlad pihus, optsiooni tähtaja saabumist ootama. Õigupoolest hargneb jalgrada nüüd kolmeks.
    1. Kui aktsia börsihind ei tõusnudki üle lepinguhinna, läks asi sedapuhku vett vedama ? investor kaotas oma panuse, st optsiooni preemia. Tõenäoliselt läks see investori tuludeklaratsiooni kirja kui väärtpaberikahju. Oletame, et aktsia hind siiski tõusis.
    2. Järgmise kategooria moodustavad need sirgeseljalised investorid, kes kasutasid tähtajal õigust aktsiad madalama lepinguhinnaga välja osta. Nende tehingute puhul fikseerib väärtpaberite depoo siiski aktsiate liikumise pangalt investorile ja tulumaksukohustus tekib hiljem neid aktsiaid müües. Seetõttu pole seis oluliselt erinev võrreldes lihtsa aktsiate ostmise-müümisega.
    3. Viimane võimalus on kõige huvipakkuvam. Kui aktsia börsihind on tõusnud üle lepingujärgse hinna, on investor rõõmus, aga lepingu teine pool, pank, meelehärmis. Kui investor soovib aktsiad tähtajal välja osta (vt p 2), peab pank need enne ise endale muretsema. Samas võib hind vahepeal langeda, investor ei kasutagi optsiooni ja aktsiad jäävad pangale kätte. Lihtsam võimalus on pakkuda investorile võimalus võidus optsioon tagasi müüa, siis pole kummalgi poolel aktsiatega sekeldamist vaja. Investor ei saa mitte odavaid aktsiaid, vaid lihtsalt ekvivalentse (või veidi väiksema, kuid mitte tulumaksu võrra) rahasumma oma kontole.
    Ka Black Jackis pakub krupjee teatud seisudes ?tasaraha?, ehkki sellest keeldumine on teoreetiliselt tulusam.
    Prognoosiksin optsioonide lõppemise kolme võimaluse vahel suhetes 75-5-20. Kui enamik optsioone ei genereerinudki väärtpaberitulu, kas ongi mõtet asjast nii pikalt rääkida? Ent optsioon kui suure võimendusega tuletisväärtpaber võib ootamatult kopsaka kala kinni püüda. Optsioonide maht absoluutväärtuses oli septembri lõpus ca 70 miljonit krooni, kuldajastul kindlasti palju suurem. Sellegipoolest on tulu nendelt lepingutelt, nii tagantjärele kui ettepoole, raske prognoosida, kuna lineaarne korrelatsioon aktsia hinna ja tulu vahel puudub.
    Optsiooni lahkamine oli vaid ühe väärtpaberitehingu kirjeldus, mis lõppes nii, et aktsiad ehk alusvara üldse ei liikunudki. Sama on teistegi tuletisväärtpaberitega, näiteks futuurlepingutega. Kui tulumaksuga maksustamisele lähevad vaid need tehingutulud, kus alusvara liikus, on seda vähe küll. Ja tulevikus, mil võimalused veelgi laienevad, seda vähem.
    Ajakirjandusliku poole pealt tahaks lisada, et tulevikutehingud võimaldavad näiteks väita, et kodanik N ei ole selle või teise firma aktsionär. Väljavõte väärtpaberite depoost kinnitab seda väidet. Kui aga aktsiad on omandatud forvardiga (alusvara liikumine leiab aset taas tulevikus), satuvad ütluse vorm ja sisu konflikti.
    Kodanik N pole tõepoolest formaalne omanik, ent sellegipoolest isik, kes on firma käekäigust vägagi huvitatud. Seega, mis on primaarne ja mis sekundaarne? Sõltub olukorrast?
    Nii selle finantsmaailmaga on, et üle veepinna ulatub (liigutab ennast nähtavalt) ainult väike osa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Wall Street haaras langusega kaasa ka Aasia turu
Aasia aktsiad järgisid neljapäeval Wall Streeti järsku langust: investorid muretsesid kasvava ülemaailmse inflatsiooni, Hiina COVIDi nullpoliitika ja Ukraina sõja pärast järjest enam.
Aasia aktsiad järgisid neljapäeval Wall Streeti järsku langust: investorid muretsesid kasvava ülemaailmse inflatsiooni, Hiina COVIDi nullpoliitika ja Ukraina sõja pärast järjest enam.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Välisinvestorid on Eestiga rohkem rahul, kuid pole kedagi palgata
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.