Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haldusreformi grimass

    Kummaline on kuulda ja näha, et Eestis haldusreformiga tegelevad poliitikud ja ametnikud taandavad selle vallapiiridega kontuurkaartide joonistamisele. Eesti haldusjuhtimise sisulistest probleemidest minnakse aga suure kaarega mööda.
    Ainult demokraatliku riigi olemust mittemõistvad politikaanid võivad alustada avantüristlikku mängu Eesti riigi alustega. Ainult demokraatiavaenulik ajakirjandus võib kohaliku omavalitsuse volinikke ja ametnikke tembeldada Eesti riigi ja rahva vaenlasteks, kelle sõltumatuse mahasurumiseks olevat õigustatud ka vägivalla tarvitamine ilmeksimatu kohtumõistja rolli omastanud keskvõimu poolt. Selline lähenemisviis kutsub paratamatult esile ühiskonna lõhestumise ja terava konfrontatsiooni, mis juhib nii ametiasutused kui ka inimesed kõrvale Eesti arengu tähtsate ülesannete lahendamisest.
    Eesti riigi halduskorraldust tundev inimene mõistab, et selle ideoloogilised alused ja organisatsioon ei vasta demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Eesti riigikorraldus pärineb oma ideoloogiliselt olemuselt ja organisatsiooniliselt ülesehituselt totalitaarsest tsentraliseeritud N Liidust.
    Kümnenda iseseisvusaasta künnisel on turu valitsemise tingimustes majandusliku ellujäämise probleemid Eestis enamasti lahendatud. Turg ei täida oma funktsioone Eestis küll hästi, aga siiski vähemalt rahuldavalt. Turuvabaduse põhimõte juba toimib, turuvastutuse põhimõte aga veel mitte. Mahhinaatorid, kantijad, ärastajad ja muud petised moodustavad Eesti varakate inimeste kihist olulise osa. See tähendab aga, et riik ei ole Eestis haldussuutlik. Keskvõim ei suuda meil veel kogu ühiskonna arengut tagavat poliitikat välja töötada.
    Eestis on keskvalitsus ära andnud kõik oma majanduslikud funktsioonid, sest peaaegu kõik riigiettevõtted on erastatud. Varsti on oma ettevõtetest lahti ka omavalitsused. Ega peale halduse Eesti riigil enam millegagi tegeleda ei olegi. Paraku lähenetakse haldusreformile Eestis aegunud nõukoguliku mõttestambiga.
    Sellest siis soov tegeleda haldusreformi sildi all ametnike ümberpaigutamisega, siia või tänna pillutamisega, suuremas või väiksemas pundis kokkusobitamisega. Lühidalt ? tegeletakse nn haldusterritoriaalse reformiga.
    Selline tegevus oli oluline totalitaarses ühiskonnas riigiisade isikliku võimu kindlustamiseks ametnike üle. Demokraatliku riigi arengu seisukohalt on ametnike ühe- või teistsugusel üles- ja ümberrivistamisel sedavõrd väike tähtsus, et selle arutamine ei tasuks trükimusta kulutamist. Haldusüksuste territoriaalsest korraldusest saab ja tasub rääkima hakata alles siis, kui sisuline haldusreform on tehtud.
    Vallapiiride probleemide arutamine ja otsustamine on pealegi nii sisuliselt kui ka põhiseaduslikult haldusüksuste rahva enda asi. Keskvõim tohib siin esineda üksnes nõustaja ja abistaja rollis. Eestis valitseb kahjuks demokraatliku haldusmõtte terav defitsiit. Keskvõim püüab haarata kohaliku suhtes käsutaja ja karistaja õigusi reformi tagajärgede eest mingitki vastutust kandmata.
    Eestis ei ole veel alanud isegi demokraatliku riigi halduskorralduse ideoloogiliste aluste arutelu. Haldusideoloogia on endiselt nõukogude käsumajandusest pärineva tsentraliseeritud halduskorralduse kammitsais. Radikaalne haldusreform on aga Eestis hädavajalik (vt tabel).
    Haldusterritoriaalsed ümberkorraldused on peamises osas kohalike omavalitsuste pädevuses ja nende eesmärgiks on valdade koostöös ilmnevate probleemide lahendamine. Keskvõimu ülesandeks on hoolitseda:
    - demokraatia arendamise valdkonnas selle eest, et kohalikud omavalitsused ei viiks majanduslikel või muudel kaalutlustel ühinedes esmast võimutasandit rahvast liiga kaugele;
    riigi asustatuse valdkonnas selle eest, et kohalikud omavalitsused tagaks maaasustuse toetamise vajalike haridus- ja kultuuriasutustega.
    Keskvõimu survel toimuvad vastupidise suunaga haldusterritoriaalsed ümberkorraldused kujutavad endast ainult demokraatia ja riigi lammutamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Soomes läheb poolemiljardise akukeemiatehase ehituseks
Soome kaevandusettevõte Keliber alustab detsembris akukemikaalitehase ehitust Kokkolasse: ettevõtte koguinvesteering ulatub ligi 600 miljoni euroni ja tehas peaks tööd alustama 2025. aastal.
Soome kaevandusettevõte Keliber alustab detsembris akukemikaalitehase ehitust Kokkolasse: ettevõtte koguinvesteering ulatub ligi 600 miljoni euroni ja tehas peaks tööd alustama 2025. aastal.

Olulisemad lood

Kaupmees: kui vaja, otsime tarnija, kelle hinnad on vastuvõetavamad
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.