Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksa ettevõtjad paluvad Eesti presidendilt eestkostet
Ettepanek laekus Berliinis Saksa Tööstus- ja Kaubanduspäeva (DIHT) seminarilt, kus Saksamaal riigivisiidil viibiv Eesti Vabariigi president Lennart Meri esines kõnega ?Läänemere-äärne majandusime ? kas ilma Saksa osaluseta?? Vahetult enne seda olid Saksa ärimehed ära kuulanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja presidendi Toomas Lumani ülevaate Eesti maksusüsteemist.
Ettepanek pälvis tugeva aplausi, kuid Eesti president vastas, et ei soovi sekkuda Saksamaa siseasjadesse.
Lisaks lihtsusele ja madalale maksukoormale teeb Eesti maksusüsteemi sakslaste meelest atraktiivseks see, et riik ei maksusta ettevõttesse tagasi investeeritud kasumit.
?Need teemad on ka Saksamaal viimasel ajal majandusinimeste ja poliitikute vahel väga kuuma diskussiooni objektiks. Sellepärast tundub see neile eriti hingelähedasena,? ütles Toomas Luman äriseminari lõppedes.
Ka rahandusminister Siim Kallas möönis, et maksupoliitika on valdkond, mis Eesti-suguse väikese maa Saksa firmade jaoks nähtavaks teeb.
?Peame rääkima asjadest, mis erinevad sellest, mis Saksamaal on,? ütles Kallas. ?Praegu tundub, et kaks asja ? maksupoliitika ja infotehnoloogia on niisugused asjad.?
Kallas ütles, et maksupoliitika on peamine kõneteema ka tema kohtumisel Saksamaa rahandusministri Hans Eicheliga, kus eelkõige arutatakse Saksamaa seisukohti Euroopa Liidu ühise maksupoliitika kujundamise osas.
?Arvan, et leiame ühise keele, et see lähenemine peab jääma, et otsesed maksud on iga riigi enda määrata,? ütles Kallas.
Infotehnoloogia vallas on Eestil Saksamaaga küpsemas konkreetne koostööprojekt. Pärast seda, kui Saksa Rahvusvahelise Õigusalase Koostöö Ühing aitas aastaid Eestil oma seadusi kaasajastada, on Eestil võimalus vastuteeneks, ütles president.
Saksa poolel on elavat huvi äratanud Eesti Äriregistri infotehnoloogiline lahendus, mille töötas välja Reaalsüsteemide AS. Mõlema riigi justiitsministeeriumide vahelised kõnelused on lõppjärgus ning peagi võetakse Schleswig-Holsteini liidumaal kasutusele süsteemi esimene testversioon. Kui see osutub edukaks, võib juhtuda, et juba mõne aasta pärast toimib kogu Saksamaa äriregister meie infotehnoloogilise lahenduse baasil elektrooniliselt, ütles firma juht Tiit Vapper, kes kuulus presidenti Saksamaal saatvasse äridelegatsiooni.
Sidemeid Saksamaaga tahab arendada ka EMT, mille juhatuse liikme Tõnu Grünbergi sõnul on eriti põnev Saksa operaatorfirmade tegevus kolmanda põlvkonna mobiilsideteenuste väljaarendamisel. ?Tahame hoida kätt pulsil,? ütles Grünberg. Samas tunnistas ta, et ?sakslased olid üllatunud, et ka meil tehakse asju.?
Sama suhtumist kinnitasid Kallas, Luman ja Vapper. ?Tundub, et Saksa riigi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei tea Eestist suurt midagi,? ütles Toomas Luman, lubades kaubanduskojas just sellele sektorile edaspidi rõhku panna.
?Meil on palju asju, mida me oleme oma väikesel turul välja töötanud, käivitanud ja juurutanud, ning tundub, et need asjad pakuvad sakslastele huvi,? tegi kohtumistest kokkuvõtte Luman.
Praegu pidi president ?kurvastusega tõdema?, et Saksamaa majandusjõudude osakaal Eesti muutuste protsessides on jäänud tagasihoidlikuks ning Saksa otsesed välisinvesteeringud ei küüni isegi kolme protsendini.