• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õigem on loobuda madala palga poliitikast

    Mõttevahetus alampalga küsimuses Äripäeva veergudel on kiiduväärt. Alljärgnevalt mõned täiendused ja kommentaarid ka ametiühingute seisukohast. Esiteks, väide, nagu põhjustaks alampalk tööpuudust, ei pea paika Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikides. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) asjakohased uuringud tõestavad seda täiesti ühemõtteliselt.
    Oletus, et alampalga saajaid on Eestis vaid 5-6%, on parimal juhul ebatäpne ? tunduvalt tõepärasem on sotsiaalministri hiljutine väide, et alampalgalt maksab makse 110 000 inimest. Kui alampalka saab 15-18% töötajatest, on see oluline sotsiaalne indikaator mitte ainult nende inimeste, vaid kogu ühiskonna jaoks. Pole mingit kahtlust, et alampalga saajate ebaproportsionaalselt suur osakaal Eestis annab tunnistust sellest, et nn ümbrikupalkade maksmine on meil vägagi laialt levinud praktika.
    Seetõttu napib raha sotsiaalkindlustuse, riigi ja kohalikes eelarvetes ning lõppkokkuvõttes kannavad kahju kõik peale ümbrikupalga maksja. ?Kokku hoiab? ainult ebaaus tööandja, kes pistab maksmata jäetud maksud oma kaukasse ? varastades kõigi ausate ühiskonnaliikmete tagant. Kas tõesti sellise suhtumise soodustamist ja süvendamist peavadki vajalikuks kõik need, kes võtavad sõna alampalgast loobumise poolt? Samas kurdavad just tööandjad üha rohkem ebaausa konkurentsi üle.
    Aastaid on alampalk moodustanud meil napilt kolmandiku keskmisest palgast. Kõik need aastad on ametiühingud juhtinud tähelepanu sellele, et see suhe on põhjendamatult väike. Palkade, sh alampalga, madal tase välistab töötajate arengu. Ometi taotlevad kõik üleskutsed kaotada alampalk täna vaid üht eesmärki ? suruda meie niigi madalamaid palku veel allapoole. Kõrgem palk mitte üksnes motiveerib töötajat, vaid annab ka tööandjale võimaluse töötajalt rohkem nõuda.
    Kui ettevõtja tõepoolest ei suuda maksta alampalka isegi sedavõrd madalal tasemel, kerkib paratamatult rida elementaarseid küsimusi. Millise kvaliteediga on tema toodang ja millisele sihtrühmale seda valmistatakse? Milline on sellise ettevõtte tulevikuperspektiiv üha teravnevas sisemaises konkurentsis, rääkimata üha rahvusvahelisemaks muutuvast majandusest?
    Kuidas saab inimene investeerida oma kvalifikatsiooni tõstmisesse või kutsealasesse arengusse, kui tema madalast palgast ei piisa isegi elementaarsete vajaduste rahuldamiseks? Kuidas peaksid töötajad arendama uusi tööalaseid oskusi, rääkimata sammu pidamisest tehnoloogia progressiga? Pigem toob see kaasa inimkapitali mandumise ja kvalifitseerimata töötajate arvu suurenemise. Kuidas suudab ühiskond tervikuna tulla toime üha uute tehnoloogiliste väljakutsetega?
    Ka ILO eksperdid on osundanud ohule, et madalate palkade poliitika, millega on püüdnud edu saavutada Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtjad, pöördub pikemas perspektiivis nende endi vastu ja hakkab pidurdama ettevõtluse arengut. Eelkõige kärbib sadade tuhandete töötajate sissetulekute hoidmine väga madalal tasemel siseturu ostujõulist nõudlust. See omakorda ei lase arendada väike- ja keskmisel ettevõtlusel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.