Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avaliku sektori müük lähiaastate küsimus
Rahandusministri nõuniku Madis Mülleri sõnul ei saa välistada ühegi seni avaliku sektori pakutava teenuse pakkumist tulevikus erasektori poolt. ?Kui on selged arvutused, selgelt defineeritud teenus ja eraettevõtete pakkumised on paremad, tuleb neilt ka teenust osta,? lausus Müller. Tema hinnangul on mõtlemise trend sinnapoole, et kaasata rohkem erakapitali ja eraettevõtteid seni avalike teenuste pakkumisse.
?Maksuameti ja tolliameti erastamine on võimalik, aga ma ei kujuta ette, kuidas sellele vaatab Euroopa Liit, kui ühes tema liikmesriigis on maksukogumine delegeeritud erafirmadele,? ütles maksuameti endine peadirektor Kalev Järvelill.
Mõned aastad tagasi räägiti Eestis tolliameti erastamisest. Oli olemas firma, kes soovis hakata riigile tolliteenust pakkuma. See projekt aga ei käivitunud.
Kommenteerides maksu- ja tolliameti võimalikku erastamist, ütles rahandusministri nõunik Müller, et ilmselt aasta pärast on olemas analüüsid ning rahandusministeeriumi plaanid on selgemad. Nõunik kinnitas, et on osalenud neljal-viiel kohtumisel Londoni investeerimispankuritega, kes on tundud huvi avalikus sektoris osalemise vastu.
Siseministeeriumi nõuniku Jaanus Rahumägi sõnul on mitmed eraettevõtted tundnud huvi eradetektiiviteenuste pakkumise vastu. Ka on siseministeeriumis 1998. aastal välja töötatud eradetektiivinduse seaduse eelnõu. Siiski ei ole Rahumägi optimistlik, et siseministeerium eelnõu lähema aasta jooksul uuesti menetlusse võtaks.
Eesti Kõrgema Kommertskooli rektori Olav Aarna sõnul pole idees erastada praegused avalik-õiguslikud ülikoolid midagi halba. ?Praegused avalik-õiguslikud ülikoolid on ühe näoga avalikud, teise näoga mitte,? ütles Aarna, vihjates riikliku tellimuse jagunemisele ülikoolide vahel.
?Otse loomulikult võiksid haiglad kuuluda eraomanikele,? ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius. Ta lisas, et on kohtunud Austria investeerimisfondiga, mis on väga huvitatud Pärnu haigla rajamisest. Siiski võiksid riigi omandisse jääda kaks-kolm spetsiifilist haiglat.
Erahaigla Fertilitas direktori Meelis Roosimägi sõnul on kõik haiglad majandusettevõtted. Praegu on neist enamiku omanik riik. Roosimägi kinnitusel läheb kogu maailmas tervishoid jõuliselt erasektori kätte. Rootsi juhtiv tervishoiukontsern Bure Healthcare noteeritakse tema sõnul varsti Stockholmi börsil ning Soomes on haiglakettide omanikuks tõusmas investeerimisfondid.
Tallinna linnal on plaan moodustada haiglate haldamiseks kolm aktsiaseltsi, mille omanikuks saab Tallinna linn. Roosimägi sõnul võiks kindlasti nende aktsiaseltside omanikud olla ka eraomanikud, sest eraomand toimib lihtsalt efektiivsemalt.
Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimehe Gert Tiivase hinnangul oleks praeguste avaliku sektori ettevõtete ja asutuste noteerimine börsil nende läbipaistvust parandav. Ennekõike on tema sõnul tõenäolisem riigiettevõtete, nagu AS Tallinna Sadam, börsile toomine.
Riiklike asutuste, nagu ülikoolid või vanglad, noteerimisele peavad aga eelnema ettevalmistavad sammud. Samas võib Gert Tiivase sõnul kasutada ka teisi juhtimise tõhustamise viise, näiteks erakapitali kaasamine või asutuste erastamine. ?Börsile toomine parandab kõigi ettevõtete ja asutuste finantsdistsipliini ning muudaks juhtimise tõhusamaks,? ütles Tiivas.