Ametiühingute liitumine läheb vaevaliselt

Ametiühingute keskliidu pressisekretär Tõnu Vare ütles, et keskliit soovitab Eesti ametiühingutel ja erialaliitudel koonduda suuremateks üksusteks, kuid seni on olnud see protsess vaevaline. Vare sõnul on arutluse all olnud võimalus, et Eestis võiks tegutseda senise 24 alaliidu asemel ainult 4?5 ametiühinguliitu.

Vare sõnul on olulisim eesmärk ametiühingute liitumisel mõjujõu suurenemine läbirääkimistel nii tööandjate kui riigiga ning ka omavahelise suhtlemise lihtsustumine. Suuremad liidud annavad parema võimaluse palgata spetsialiste sotsiaal-, juriidilistes ja majandusküsimustes, samuti hoitaks kokku vähema arvu büroode pealt. Lisaks sellele moodustuksid tema sõnul niiviisi suuremad toetuskassad näiteks töötuks jäänutele.

?Oli suur samm, et tänavu kevadel ühinesid kaks metallitöötlejate ametiühingut, kuid see võttis ka aega viis aastat,? tõdes Vare. ?Vägisi ühte sundimisel ei ole mõtet, koondumine peab käima ikkagi demokraatlikel põhimõtetel.?

Kohtla-Järve keemikute ametiühing, mis jäi pärast vabariikliku liidu likvideerumist otse keskliidu alluvusse, on üks neist, mis peab ühinemisplaane. Keemikute ametiühingu juht Vello Pärnits on ühingute koondumist teistele välja pakkunud juba vähemalt neli aastat. ?Olen rääkinud küll kaevurite, küll metsameestega, kuid tulemuseni ei ole jõudnud,? ütles Pärnits, kelle sõnul on põhiliseks vastuargumendiks ametiühingutegelaste ebakindlus ühe või teise ettevõtte restruktureerimise ootuses.

Pärnitsa hinnangul ei olegi 1500 liiget haarava keemikute ametiühingu vajadus liituda kõige suurem, kuna Eestis on ka alla paarisaja liikmega eraldiseisvaid ühinguid.

Põlevkivitootjate ametiühinguliidu esimees Maido Agur ei näe olulist mõtet ametiühinguid kokku liita. ?Ma arvan, et iga kingsepp jäägu ikkagi oma liistude juurde,? arvas ta. ?Kui Eestis moodustatakse mõned üksikud suuremad ametiühinguliidud, siis milleks üldse keskliitu vaja on?? Aguri arvates nõrgestab see ametiühingute sisesuhtlemist, kui liidu juhtkond asub Tallinnas ja juhib ühinguid üle Eesti.

Kommenteerides ametiühingute hirmu, et liidud muutuvad liiga suureks, tõi Vare näiteks, et Soomes kuulub ühte ametiühingusse ka 200 000 liiget ning Saksamaal miljon liiget.

Samuti on kokku viidud erinevate erialade ametiühinguid, sest tööseadus puudutab kõiki erialasid ligilähedaselt ühtemoodi.