Ametiühingute liitumine läheb vaevaliselt

Kohtla-Järve keemikute ametiühing, mis jäi pärast vabariikliku liidu likvideerumist otse keskliidu alluvusse, on üks neist, mis peab ühinemisplaane. Keemikute ametiühingu juht Vello Pärnits on ühingute koondumist teistele välja pakkunud juba vähemalt neli aastat. ?Olen rääkinud küll kaevurite, küll metsameestega, kuid tulemuseni ei ole jõudnud,? ütles Pärnits, kelle sõnul on põhiliseks vastuargumendiks ametiühingutegelaste ebakindlus ühe või teise ettevõtte restruktureerimise ootuses.

Pärnitsa hinnangul ei olegi 1500 liiget haarava keemikute ametiühingu vajadus liituda kõige suurem, kuna Eestis on ka alla paarisaja liikmega eraldiseisvaid ühinguid.

Põlevkivitootjate ametiühinguliidu esimees Maido Agur ei näe olulist mõtet ametiühinguid kokku liita. ?Ma arvan, et iga kingsepp jäägu ikkagi oma liistude juurde,? arvas ta. ?Kui Eestis moodustatakse mõned üksikud suuremad ametiühinguliidud, siis milleks üldse keskliitu vaja on?? Aguri arvates nõrgestab see ametiühingute sisesuhtlemist, kui liidu juhtkond asub Tallinnas ja juhib ühinguid üle Eesti.

Kommenteerides ametiühingute hirmu, et liidud muutuvad liiga suureks, tõi Vare näiteks, et Soomes kuulub ühte ametiühingusse ka 200 000 liiget ning Saksamaal miljon liiget.

Samuti on kokku viidud erinevate erialade ametiühinguid, sest tööseadus puudutab kõiki erialasid ligilähedaselt ühtemoodi.