Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametiühingute liitumine läheb vaevaliselt

    Ametiühingute keskliidu pressisekretär Tõnu Vare ütles, et keskliit soovitab Eesti ametiühingutel ja erialaliitudel koonduda suuremateks üksusteks, kuid seni on olnud see protsess vaevaline. Vare sõnul on arutluse all olnud võimalus, et Eestis võiks tegutseda senise 24 alaliidu asemel ainult 4?5 ametiühinguliitu.
    Vare sõnul on olulisim eesmärk ametiühingute liitumisel mõjujõu suurenemine läbirääkimistel nii tööandjate kui riigiga ning ka omavahelise suhtlemise lihtsustumine. Suuremad liidud annavad parema võimaluse palgata spetsialiste sotsiaal-, juriidilistes ja majandusküsimustes, samuti hoitaks kokku vähema arvu büroode pealt. Lisaks sellele moodustuksid tema sõnul niiviisi suuremad toetuskassad näiteks töötuks jäänutele.
    ?Oli suur samm, et tänavu kevadel ühinesid kaks metallitöötlejate ametiühingut, kuid see võttis ka aega viis aastat,? tõdes Vare. ?Vägisi ühte sundimisel ei ole mõtet, koondumine peab käima ikkagi demokraatlikel põhimõtetel.?
    Kohtla-Järve keemikute ametiühing, mis jäi pärast vabariikliku liidu likvideerumist otse keskliidu alluvusse, on üks neist, mis peab ühinemisplaane. Keemikute ametiühingu juht Vello Pärnits on ühingute koondumist teistele välja pakkunud juba vähemalt neli aastat. ?Olen rääkinud küll kaevurite, küll metsameestega, kuid tulemuseni ei ole jõudnud,? ütles Pärnits, kelle sõnul on põhiliseks vastuargumendiks ametiühingutegelaste ebakindlus ühe või teise ettevõtte restruktureerimise ootuses.
    Pärnitsa hinnangul ei olegi 1500 liiget haarava keemikute ametiühingu vajadus liituda kõige suurem, kuna Eestis on ka alla paarisaja liikmega eraldiseisvaid ühinguid.
    Põlevkivitootjate ametiühinguliidu esimees Maido Agur ei näe olulist mõtet ametiühinguid kokku liita. ?Ma arvan, et iga kingsepp jäägu ikkagi oma liistude juurde,? arvas ta. ?Kui Eestis moodustatakse mõned üksikud suuremad ametiühinguliidud, siis milleks üldse keskliitu vaja on?? Aguri arvates nõrgestab see ametiühingute sisesuhtlemist, kui liidu juhtkond asub Tallinnas ja juhib ühinguid üle Eesti.
    Kommenteerides ametiühingute hirmu, et liidud muutuvad liiga suureks, tõi Vare näiteks, et Soomes kuulub ühte ametiühingusse ka 200 000 liiget ning Saksamaal miljon liiget.
    Samuti on kokku viidud erinevate erialade ametiühinguid, sest tööseadus puudutab kõiki erialasid ligilähedaselt ühtemoodi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.

Olulisemad lood

Politsei pidas kinni SMSidega raha välja petnud küberkurjategijad
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud pidasid kolmapäeval Tallinnas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tuhandetele eestlastele SMS-sõnumite saatmises eesmärgiga pääseda nende pangakontodele.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud pidasid kolmapäeval Tallinnas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tuhandetele eestlastele SMS-sõnumite saatmises eesmärgiga pääseda nende pangakontodele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.