Arst petab tööandjat, patsienti ja riiki

?Haiglad jätavad tõbised ravita?, ?Arstid teavad ebaausaid haiguslehtede andjaid? ? need paar leheloo pealkirja iseloomustavad ilmekalt tervishoiu tänast seisu.

Äripäeva arvates on Eesti tervishoiusüsteem end põhjalikult diskrediteerinud ning vajab korrastamist, sh erakapitali kaasamist, ning tõhusat kontrolli.

Tänane olukord on absurdne: raviasutused esitavad haigekassadele juurdekirjutustega raviarveid, haigusraha saavad uue sajandi polkovniku lesed ? prominendid ja arstide tuttavad ?, arstid müüvad end lõunamaareisi eest ravimifirmadele. Ja lõpuks osutavad tohtrid näpuga haigekassale: see ei anna raha.

Raviasutuste juhtide meelest ongi kõige kurja juur rahapuudus ja see, et raviteenuste hinnakirja kinnitab riik, teenuste omahind tuleb aga riiklikult kinnitatust tunduvalt suurem. Seetõttu on haigekassa tühi ning praegu ootab Tallinna ja Tartu haiglates operatsioonile pääsu ligi 2000 patsienti ? tõsiselt haigeid on surnud, jõudmata ära oodata, mil järjekord nendeni jõuab. Polikliinikud jätavad tegemata uuringuid, apteegid on võlgu ravimifirmadele.

Keskhaigekassa aga kinnitab: kassa ei ole tühi, väljamakseid raviasutustele ja apteekidele on tehtud plaanipäraselt ning raha jätkub ka neljandaks kvartaliks.

Kindlasti on raha vähesus üks probleemide põhjusi, nt Eestis tervishoiu kasutada on 6 sisemajanduse kogutoodangust, lääneriikides 10 ja enamgi. Kuid rahanappusega ei saa ometi õigustada arstide ebaausust.

Viimase kuu jooksul on keskhaigekassa tunnistanud kaks haiguslehte viiest juhust põhjendamatuks. See on ametlik jutt, tegelik olukord on hullem.

Keskhaigekassa direktori Maris Jesse sõnul väidavad mitmed arstid, et pool haiguslehtedest on õhk ja 25 raviarvetest on juurdekirjutus. Ja seda räägib selle asutuse juht, kelle õlul on kontrollifunktsioon.

Tööandjad teavad rääkida, kuidas koondamiste eel äkki paljud töötajad haigeks jäävad ? haigusleht on nagu sotsiaalne puhver. Paljud firmajuhid aga ei pöördu haigekassa poole, vaid eelistavad töötajatega neljasilmavestlust (nt Eesti Statoili juht Epp Kiviaed).

Hämmastav on tohtrite endi suhtumine. Magdaleena haigla peaarsti Peeter Mardna sõnul teavad arstid kolleege, kes väljastavad alusetult haiguslehti, aga tema nende nimesid ei ütle! Eks kinnita see omal moel arstide ringkaitset, samuti seda, et haigekassast ?viimase võtmine? on tavapärane ja aktsepteeritav tegevus, mitte normist kõrvalekalle. Alusetu haiguslehe väljastamine ei ole heategevus, vaid vargus, seejuures ?tõmmatakse? nii haigekassat ? ehk oma teisi patsiente ? kui ka maksuametit ja samuti tööandjaid.

Tohtrite tegevust tuleb tõhusamalt kontrollida. Kuid seni, kuni arst kontrollib arsti, kuni raviraha käsutavad riiklikud struktuurid, kes, nagu näitab igapäevaelu, ei pea end rahakulutamise eest vastutavaks, kuni arstid vaatavad kolleegide pettustele läbi sõrmede ja tööandjad otsustavat sõna ei ütle, ei tule sellest midagi välja.