Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arst petab tööandjat, patsienti ja riiki

    ?Haiglad jätavad tõbised ravita?, ?Arstid teavad ebaausaid haiguslehtede andjaid? ? need paar leheloo pealkirja iseloomustavad ilmekalt tervishoiu tänast seisu.
    Äripäeva arvates on Eesti tervishoiusüsteem end põhjalikult diskrediteerinud ning vajab korrastamist, sh erakapitali kaasamist, ning tõhusat kontrolli.
    Tänane olukord on absurdne: raviasutused esitavad haigekassadele juurdekirjutustega raviarveid, haigusraha saavad uue sajandi polkovniku lesed ? prominendid ja arstide tuttavad ?, arstid müüvad end lõunamaareisi eest ravimifirmadele. Ja lõpuks osutavad tohtrid näpuga haigekassale: see ei anna raha.
    Raviasutuste juhtide meelest ongi kõige kurja juur rahapuudus ja see, et raviteenuste hinnakirja kinnitab riik, teenuste omahind tuleb aga riiklikult kinnitatust tunduvalt suurem. Seetõttu on haigekassa tühi ning praegu ootab Tallinna ja Tartu haiglates operatsioonile pääsu ligi 2000 patsienti ? tõsiselt haigeid on surnud, jõudmata ära oodata, mil järjekord nendeni jõuab. Polikliinikud jätavad tegemata uuringuid, apteegid on võlgu ravimifirmadele.
    Keskhaigekassa aga kinnitab: kassa ei ole tühi, väljamakseid raviasutustele ja apteekidele on tehtud plaanipäraselt ning raha jätkub ka neljandaks kvartaliks.
    Kindlasti on raha vähesus üks probleemide põhjusi, nt Eestis tervishoiu kasutada on 6 sisemajanduse kogutoodangust, lääneriikides 10 ja enamgi. Kuid rahanappusega ei saa ometi õigustada arstide ebaausust.
    Viimase kuu jooksul on keskhaigekassa tunnistanud kaks haiguslehte viiest juhust põhjendamatuks. See on ametlik jutt, tegelik olukord on hullem.
    Keskhaigekassa direktori Maris Jesse sõnul väidavad mitmed arstid, et pool haiguslehtedest on õhk ja 25 raviarvetest on juurdekirjutus. Ja seda räägib selle asutuse juht, kelle õlul on kontrollifunktsioon.
    Tööandjad teavad rääkida, kuidas koondamiste eel äkki paljud töötajad haigeks jäävad ? haigusleht on nagu sotsiaalne puhver. Paljud firmajuhid aga ei pöördu haigekassa poole, vaid eelistavad töötajatega neljasilmavestlust (nt Eesti Statoili juht Epp Kiviaed).
    Hämmastav on tohtrite endi suhtumine. Magdaleena haigla peaarsti Peeter Mardna sõnul teavad arstid kolleege, kes väljastavad alusetult haiguslehti, aga tema nende nimesid ei ütle! Eks kinnita see omal moel arstide ringkaitset, samuti seda, et haigekassast ?viimase võtmine? on tavapärane ja aktsepteeritav tegevus, mitte normist kõrvalekalle. Alusetu haiguslehe väljastamine ei ole heategevus, vaid vargus, seejuures ?tõmmatakse? nii haigekassat ? ehk oma teisi patsiente ? kui ka maksuametit ja samuti tööandjaid.
    Tohtrite tegevust tuleb tõhusamalt kontrollida. Kuid seni, kuni arst kontrollib arsti, kuni raviraha käsutavad riiklikud struktuurid, kes, nagu näitab igapäevaelu, ei pea end rahakulutamise eest vastutavaks, kuni arstid vaatavad kolleegide pettustele läbi sõrmede ja tööandjad otsustavat sõna ei ütle, ei tule sellest midagi välja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
November oli Balti börsidel üldine tõusukuu
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.

Olulisemad lood

Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.