30.11.00, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas pankade tegevus põhjustab Eestis tarbimisbuumi?

Kui deposiitide maht suureneb, siis suurenevad võimalused laenu anda ja laenude pealt pank teenib. Pangad sugugi ei soovi, et deposiidid hakkaksid vähenema. Krediitkaart on inimeste kulude-tulude tasakaalustamisel väga hea vahend. Praegu käivitunud kampaaniad näitavad, et pankade vahel on konkurents. See, et kampaaniad on leidnud vastukaja, näitab aga head turundustegevust.

Ma ei ole kunagi eriti propageerinud Eesti majanduse jahutamist, sest me peame kasvama kiiremini kui nt Soome ja Rootsi. Jahutamine põhjustaski meil möödunud aastal selle, et majanduskasvu näitaja oli erinevalt Lätist ja Leedust Eestis negatiivne.

Ei ole mõtet süüdistada pankasid, kui keegi laenab ennast lõhki. Iga toote valmistaja on huvitatud oma toote müümisest. Ostja peab hindama oma riske ise. Kui keegi uue krediitkaardi abil pankrotti läheb, siis on tal natukene naeruväärne hakata selles süüdistama panka.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pangad püüavad uusi kliente võita. Vaevalt et pankade eesmärk on tekitada tarbimisbuumi. See võib neile olla samuti ohtlik. Nende kampaaniate tulemuseks on aga tõenäoliselt küll tarbimise kasv. Inimestel on ka ju täna võimalik krediitkaarte omada ja ma ei usu, et uute pangateenuste tulekuga kasvab hüppeliselt nende inimeste arv, kes ei jõua krediiti tagasi maksta.

Ei maksa sinisilmselt uskuda, et tarbimise kiire kasvu järgmine tsükkel võiks jääda tulemata. See tuleb niikuinii ja pankade tegevusest või tegevusetusest see ei olene. Sama hästi võiks küsida, kas Rakvere lihakombinaat õhutab tarbimisbuumi (aga äkki hoopis rasvumist)?

Nagu iga ettevõte, müüb ka pank oma toodet eesmärgiga teenida raha. Müüa saab jälle seda, mida vajatakse. Pankade nn tarbimise õhutamises näen ma ühiskonna jaoks valdavalt positiivseid aspekte. Negatiivne tagajärg võiks olla see, kui inimesed hakkaksid tegema neile üle jõu käivaid tarbimisotsuseid. Siin mõjuvad pangad just pigem pidurdava jõuna, sest olles 1997. ja 1998. aasta sündmustest palju õppinud, ei võta nad täna kindlasti kohusetundetult kulutavate inimeste näol ülemäärast kliendiriski. Minu teada ei müü pangad oma tooteid igal tänavanurgal suvalisele inimesele.

Seotud lood

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

30.06.25, 13:00

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Enimloetud

Suur lugu

30.06.25, 06:00

JMV autoäri Coop Panga rahaga: probleemsed automüüjad võlusid panga ära

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

29.06.25, 06:00

Eesti esimese kaubamaja edulugu lõppes mannetu pankrotivaidlusega

Saated

30.06.25, 12:24

Aruandega hilinejale terendab automaatkontroll. “Masin ei puhka”

Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled

Uudised

30.06.25, 11:24

Terras nimetas Eesti Posti nõukokku Swedbankist lahkunud finantsjuhi

Uudised

28.06.25, 06:00

Elektrilevi kiri tekitas päikesepaneelide omanike seas paanikat

Viimased uudised

Saated

01.07.25, 16:18

Ootamatu risk hävitas suure osa investor Toomase tootlusest

Saated

01.07.25, 16:00

Pereäri juhtivad vennad: pidime isale meelde tuletama, et nüüd on teised rollid

Uudised

01.07.25, 15:55

Isegi Kreml tunnistab, et Vene majandus on languses

Saated

01.07.25, 15:43

Rohekiirendi eestvedajad: mõjuhindamine muutub uueks äriliseks standardiks

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Saated

01.07.25, 15:19

Idufirma: pakume kasutatud arvutit odavamalt kui Big Maci eine

Kasulik

01.07.25, 15:15

Kalkulaator: arvuta välja oma üürikinnisvara tootlus

Arvamused

01.07.25, 14:34

Vastukaja: uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika tuleb täpsem

“See on pooltõde,” kostis Arakas küsimusele, kas talle on pakutud Tallinna linnapeakandidaadi kohta.

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Suurimast USA tervisekindlustuspettusest teatanud pressikonverents eile, räägib tervishoiuteenuste peainspektori kohusetäitja Juliet Hodgkins

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Surrestik OÜ juhatuse liige ja omanik Ants Põldsam.

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Vene tarbija pole veel valusat pitsitust tundnud, ent majanduse makronäitajad suurt õitsengut ei prognoosi.

Isegi Kreml tunnistab, et Vene majandus on languses

Ülesvõte sellest, kui Hispaania Guardia Civil valmistub kurjategijaid kinni võtma 25. juulil.

Eesti osales hiigelsuure krüptopettuse uurimises

Kiirhinnang: hinnatõus ulatus juunis üle 5%

Kohtualuseid kaitsev advokaat Küllike Namm on ise kahes kriminaalasjas süüdistatavana kohtu all.

Riigikohus võttis tuntud advokaadi korruptsiooniasja menetlusse

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Tänasest on Swedbankis välisaktsiate ostu- ja müügitasu üle poole soodsam.

Pankade tehingutasude hinnasõda sai jätku

HPE aktsia hüppas esmaspäevase kauplemispäeva algul 13%.

Hewlett Packard’i aktsia tõuseb tänu kohtuasja lahendamisele

Magasin maha siinsamas nina all toimetanud hea võimaluse

Juunikuu viimasel kauplemispäeval edenes Tallinna börs 0,14%.

Balti börsid lõpetasid kuu viimase päeva rohelises, USA aktsiad sihivad uusi rekordeid

Alanud nädalal tuleb euroalalt mitu vihjet siinse majanduse ja Christine Lagarde’i juhitava Euroopa Keskpanga järgmiste võimalike sammude kohta.

Sel nädalal oluline: viis asja, mida oodata

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 15 p 16 t
Toimumiskoht:
Tallinn