Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas pankade tegevus põhjustab Eestis tarbimisbuumi?
Kui deposiitide maht suureneb, siis suurenevad võimalused laenu anda ja laenude pealt pank teenib. Pangad sugugi ei soovi, et deposiidid hakkaksid vähenema. Krediitkaart on inimeste kulude-tulude tasakaalustamisel väga hea vahend. Praegu käivitunud kampaaniad näitavad, et pankade vahel on konkurents. See, et kampaaniad on leidnud vastukaja, näitab aga head turundustegevust.
Ma ei ole kunagi eriti propageerinud Eesti majanduse jahutamist, sest me peame kasvama kiiremini kui nt Soome ja Rootsi. Jahutamine põhjustaski meil möödunud aastal selle, et majanduskasvu näitaja oli erinevalt Lätist ja Leedust Eestis negatiivne.
Ei ole mõtet süüdistada pankasid, kui keegi laenab ennast lõhki. Iga toote valmistaja on huvitatud oma toote müümisest. Ostja peab hindama oma riske ise. Kui keegi uue krediitkaardi abil pankrotti läheb, siis on tal natukene naeruväärne hakata selles süüdistama panka.
Pangad püüavad uusi kliente võita. Vaevalt et pankade eesmärk on tekitada tarbimisbuumi. See võib neile olla samuti ohtlik. Nende kampaaniate tulemuseks on aga tõenäoliselt küll tarbimise kasv. Inimestel on ka ju täna võimalik krediitkaarte omada ja ma ei usu, et uute pangateenuste tulekuga kasvab hüppeliselt nende inimeste arv, kes ei jõua krediiti tagasi maksta.
Ei maksa sinisilmselt uskuda, et tarbimise kiire kasvu järgmine tsükkel võiks jääda tulemata. See tuleb niikuinii ja pankade tegevusest või tegevusetusest see ei olene. Sama hästi võiks küsida, kas Rakvere lihakombinaat õhutab tarbimisbuumi (aga äkki hoopis rasvumist)?
Nagu iga ettevõte, müüb ka pank oma toodet eesmärgiga teenida raha. Müüa saab jälle seda, mida vajatakse. Pankade nn tarbimise õhutamises näen ma ühiskonna jaoks valdavalt positiivseid aspekte. Negatiivne tagajärg võiks olla see, kui inimesed hakkaksid tegema neile üle jõu käivaid tarbimisotsuseid. Siin mõjuvad pangad just pigem pidurdava jõuna, sest olles 1997. ja 1998. aasta sündmustest palju õppinud, ei võta nad täna kindlasti kohusetundetult kulutavate inimeste näol ülemäärast kliendiriski. Minu teada ei müü pangad oma tooteid igal tänavanurgal suvalisele inimesele.