Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põlva saab miljardikroonise bioplastitehase
Praeguse Põlva valla territooriumil olevale, kohe Põlva raudteejaama lähedale üle 30 hektari suurusele maatükile kerkib kümnest moodulist koosnev tehas, mis hakkab rukki ja nisu hübriidi baasil saadud piimhappest tootma bioplasti.
Bioplast on looduses iselagunev polümeer, mida kasutatakse paljude toodete valmistamiseks. Teraviljast sünteesitud polümeerigraanulite saamise tehnoloogia väljatöötamisel tegi Lõunatööstus koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega.
Euroopa Liidu hinnangul on 2005. aastal lagunevaid plaste vaja ligi miljon tonni. Põlva tehase kavandatud tootmisvõimsus on kuni 60 000 tonni bioplasti aastas. 2003. aastal valmiv tehas hakkab bioplasti müüma põhiliselt Balti ja Skandinaavia turul.
ASi Lõunatööstus juhataja Jaan Tobrelutsu kinnitusel võib täna kindlalt öelda, et tehase rajamiseks sõlmitakse investoritega lepingud 2001. aasta esimesel poolel. Bioplastitehase vastu tunnevad huvi nii Inglismaa, USA, Saksamaa kui Rootsi investorid. Miljardi krooni suurusest investeeringust kulub enamik tööstusliku oskusteabe kulutustele, sest tehases kasutatakse väga palju kõrgtehnoloogiat.
ASi Lõunatööstus nõuniku Vambola Kolbakovi sõnul kallutavad tehase rajamise otsust Põlva suunas sealsed odavad infrastruktuurid. ?Raudtee, gaasitrassi ja puhta vee olemasolu on tehase rajamisel määrava tähtsusega,? ütles Kolbakov.
?Põlva puhul on oluline, et sealsed ettevõtted Põlva Piim ja Nycomed Sefa on tööjõu värbamisel näidanud, et maal on piisaval hulgal head ja kvaliteetset tööjõudu. Antud projekti puhul moodustavad tööjõukulud ligi 20 protsenti, seetõttu on oluline ka Põlva tööjõu suhteline odavus võrreldes näiteks Tallinnaga,? rääkis Kolbakov.
Kolbakovi väitel annab uus tehas tööd ligi 75 inimesele, kuid varasemate projektide kogemus näitab, et tehasest hakkab otseselt sõltuma ligi 3000 inimese töökoht. ?Need on teraviljakasvatajad, sest aastas ostame 200 000 tonni vilja. Tööd saavad transpordifirmad, raudtee, toitlustajad, nemad sõltuvad tehase heast käekäigust,? sõnas Kolbakov.
Põlva linnapea Tarmo Tamme arvates annab uus tehas linnale eelkõige uusi töökohti. ?Samas loodan, et uus tehas aitab Põlvat tunnustada ka teise kandi pealt kui ainult piimatööstuse kaudu. Ja kindlasti aitab uue tehase loomine paremini kasutada näiteks uusi puhastusseadmeid, mis töötavad praegu poole võimsusega,? lisas ta.