• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jõulupreemiad päästavad pensioni

    Mitmed ettevõtted kavatsevad tänavu jõulude ajal eduka majandusaasta järel anda osa kasumist preemiate näol oma firma töötajatele. See suurendab olulisel määral detsembris sotsiaalmaksu laekumist pensionikassasse, mille puudujääk on praeguse sisuga umbes 174 miljonit krooni.
    Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul on võimalik tänu ettevõtete jõulupreemiatele pensionikassa aasta lõpuks siiski nulli saada. See ei tähenda aga automaatselt pensionide tõusu järgmisel aastal.
    Jõulupreemia suurus oleneb nii firma kasumi suurusest kui ka töötaja palgast ja töö tulemustest. Kõige suurem präänik on jagada rohkem kui miljardi kroonist kasumit ootava Hansapanga töötajatel.
    Hansapank ei nimeta küll aasta lõpus ja uue aasta alguses makstavat preemiat jõulupreemiaks, vaid preemiaks firma heade tulemuste eest. ?Tulemused on meil tänavu väga head,? nendib ka Hansapanga personalijuht Agve Aasmaa.
    Komme kasumit töötajatega jagada on Hansapangas juba aastaid. Viimasel ajal on see Aasmaa kinnitusel muutunud järjest üksustekesksemaks, kes otsustavad preemiate suuruse oma töötajatele ise ka tänavu.
    Ühispank pole veel otsust preemiate maksmise osas langetanud.
    Aasta lõpuks kasumisse jõudev Kalev maksab samuti tulemuste alusel aastalõpupreemiat. Näiteks mullu ei jaksanud kommivabrik seda teha.
    ?Töötajad igal aastal loomulikult ootavad jõulupreemiat,? märkis Kalevi administratiivjuht Riina Rohelaan. ?Paraku pole see igal aastal võimalik olnud.?
    Kalevi umbes 540 töötajat saavad preemiat vastavalt ametikohale ja töö tulemustele. Lisaks ootab eri valdkondade parimaid lisapreemia.
    Eesti Energia 5100 töötajat saavad vastavalt kokkuleppele ametiühinguga jõulutoetust miinimumpalga ehk 1400 krooni ulatuses. Poole sellest summast saavad jõuludeks kingituseks 770 pensionäri, kes enne pensionile jäämist töötasid kümme aastat Eesti Energias.
    Tallinna Kaubamajas on jõulupreemia maksmine juba aastatepikkune traditsioon ega olenegi kuigi palju parematest või halvematest aegadest. Kaubamaja personalidirektori Jaanika Kuusiku sõnul ei laiene jõulupreemia saamine aga päris kõigile töötajatele.
    ?See on seotud lojaalsusega ehk teisisõnu maksame jõulupreemiat vähemalt aasta meil töötanutele,? selgitas Kuusik.
    Tallinna Kaubamaja kontsernis on veidi vähem kui 1500 töötajat. Jõulupreemiat saavad nad kuni ühe kuupalga ulatuses.
    Baltikas saavad töötajad preemiat samuti aasta tulemuste põhjal. Ettevõttes ongi preemia saamise võimalus jagatud kahte ossa ehk poolaasta- ja aastatulemuste alusel.
    Töötajate vahel läheb jagamisele kindel protsent ettevõtte ärikasumist. Baltika personalijuht Madis Länts ei soovinud seda protsenti avalikustada, kuid märkis, et see on piisavalt suur.
    Saku Õlletehas maksab jõulude ajal oma töötajatele preemiat aasta jooksul tehtud töö eest. Preemia määr on kõigile töötajatele ühesugune ja sõltub ettevõtte aastalõpu tulemustest.
    Ruth Roht Saku Õlletehasest täpsustas, et preemia pole kindlasti väiksem kui kehtiv kuupalga alammäär ehk 1400 krooni. ?Tänavuse aasta preemia määr otsustatakse juhatuses lähiajal,? lisas Roht.
    Lisaks on õlletehases komme katta viimasel tööpäeval enne pühi oma töötajatele ettevõtte sööklas ühine jõululaud.
    Osa ettevõtteid on aga kindlalt jõulupreemia maksmise vastu. Reval Hotelligrupi juhatuse esimees Tarmo Sumberg ütles, et ei näe põhjust, miks peaks Jeesus Kristuse sünnipäeva puhul töötajatele lisaraha maksma.
    ?Meie jõulupreemiaid ei maksa ja pole seda juba mitu aastat teinud,? lausus Sumberg. ?See on töötaja jaoks taevast kukkunud raha, mida ta ei seosta oma töö tulemustega.?
    Riigistruktuuris maksavad jõulupreemiaid tänavu kohalikud omavalitsused. Ministeeriumidest on raha jõulupreemiateks vaid kaitseministeeriumil ja rahandusministeeriumil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Välisturistide arv jäi oktoobris kriisieelsele poole võrra alla
Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes üle 227 000 turisti, mis on 44% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv, kuid võrreldes kriisieelse ajaga on olukord nukker.
Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes üle 227 000 turisti, mis on 44% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv, kuid võrreldes kriisieelse ajaga on olukord nukker.
Moekunstnik Liisi Eesmaa: olen nagu tuletõrjuja – alati on kellelgi kostüümikriis
„Alati on kellelgi mingi kostüümikriis ja siis kutsutakse mind appi – selline päästeteenistus tuleb, toob värvid, kangad ja lahedad materjalid,“ rääkis moe- ja kostüümikunstnik Liisi Eesmaa saates „Läbilöök“.
„Alati on kellelgi mingi kostüümikriis ja siis kutsutakse mind appi – selline päästeteenistus tuleb, toob värvid, kangad ja lahedad materjalid,“ rääkis moe- ja kostüümikunstnik Liisi Eesmaa saates „Läbilöök“.