Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ka tuhamägedele Ida-Virus paistab päike

    Energiat on jätkuvalt vaja ja seda peab tootma. Seetõttu suundub neljanda naftakriisi lävel tähelepanu järjest enam alternatiivsete energiaallikate leidmiseks või olemasolevate muutmiseks.
    Arenenud maades tuntakse ammu huvi naftaproduktidele alternatiivi pakkuvate toormete kasutamise vastu. Järjest enam riike avastab, et ka põlevkivi on olemas ning kusagil Eestis saadakse sellest vedelat kütust, keemiatooteid, lisaks soojust ja elektrit.
    Põlevkivikaevandustele, karjääridele ja poolkoksimägedele on langemas majanduslik tähelepanu. Kirde-Eesti tööstusmaastik tundub atraktiivne nii ameeriklastele, sakslastele kui kanadalastele, kel on tekkinud hulgaliselt küsimusi siinsete võimaluste ja perspektiivide kohta. Vastused saab Eestist odavalt kätte, kui siia veidi põlevkiviuuringute tarvis n-ö abiraha anda.
    Ilmselged märgid räägivad alternatiivsete kütuste hinna peatsest tõusust. Parendatud tehnoloogiad teevad võimalikuks efektiivsema tootmise. Tulevik võiks olla avatud, kui otsustusõigus eesti põlevkivi kasutamise üle NRG tehingu raames vaiksel ameeriklaste taskusse ei libiseks.
    Suurima põlevkiviõli tootjana ning 1350 inimese tööandjana on Viru Keemia Grupp alustanud põlevkivi töötleva tööstuse jätkamise ja keskkonnasõbralikumaks muutmise ulatuslikku programmi. On võetud siht jõuda välja põlevkivitöötlemise täiuslikuma tsükli juurde, kus töötlemisprotsessis saadakse põlevkivist hea kvaliteediga kütteõli, toorainet keemiatööstusele, keemiatööstuse produkte, ehitusmaterjale, soojusenergiat ja elektrit.
    Seadmeid on kavas täiustada nii, et protsessist algselt märjalt eraldatud ja mägedesse ladestatud poolkoks eraldatakse kuivalt ning kasutatakse energeetilisel eesmärgil, nt Narva Elektrijaamade rajatavates uutes keevkihtkolletes. Tahke jääk sisaldaks üksnes keskkonnale ohutut mineraalosa, peamiselt räni- ja kaltsiumiühendeid.
    Hetkel uuritakse endistest aegadest pärinevate poolkoksimägede tehnoloogilise kasutuselevõtu võimalusi ja nende muutmist keskkonnaohutumaks. Tegeldakse varem uuritud poolkoksi orgaanilise ja mineraalosa kasutamise võimaluste väljaselgitamisega. Koostamisel on ettepanekud ministeeriumidele tegevussuundade valimiseks. Soovitakse leida võimalus Viru Keemia Grupi tehaste tahkete jääkide saastetasu vähendamiseks summa võrra, mis kulutatakse keskkonnaprojektide rahastamiseks.
    Samuti on kaalumisel ettepanek, mille kohaselt riik peaks läbi maksusoodustuste jm võimalike vahendite igati toetama põlevkivi mineraalosa kasutamist kõigi Eestis tarvitatavate ja valmistatavate materjalide tootmises. Materjalide loetelu on pikk ja soodustused aitaksid kaasa nii mõnegi praegu sisseveetava materjali tootmise (taas)alustamisele Eestis. See on vähim, mis riik saaks teha kohaliku keskkonnasaaste vähendamise suunas.
    Praeu mägedesse ladustatava poolkoksi kilogrammi energeetiline väärtus on 800?1100 kcal. Sellest kaks kolmandikku saaks kätte soojuse ja kolmandiku elektrienergiana. Arvukate katsetuste tulemused kinnitavad, et poolkoksi põletamine on teostatav. Esimesed edukad katsed pärinevad aastakümnete tagant, viimased edukad tulemused on paar aastat vanad.
    Eesti teadlaste tehtu ei vaja enam uuesti tõestamist. Nüüd tuleb ehitada energiajaam, mis kasutaks toormena mitte kaevandatavat värsket põlevkivi, vaid juba olemasolevat poolkoksi.Peaaegu sajandi jooksul mägedesse ladustatud poolkoksi koostis on aegade jooksul muutunud. Sealt valguvad sadeveed reostavad kohalikku vesikonda. Kõnealuse programmi raames on Viru Keemia Grupp alustatud koostööd Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega poolkoksimägesid ümbritseva märgalapuhasti rajamiseks.
    Projekti realiseerumine lahendaks tänapäeva tasemel olemasolevate tuhamägede ning samuti praegusest tootmisest tekkiva poolkoksi igapäevase ladustamisega seotud probleemi. Väljund on lokaalse ökosüsteemi loomine, kus täna reostusena mõjuv fenooliderohke nõrgvesi toimib energiaallikana tehisliku ökosüsteemi käigushoidmiseks.
    Maailmamajandus on pöördumas põlevkivitöötlemisele soodsas suunas. Kui otsustajail on mõistust sellest õigel ajal aru saada, võib päike ka tulevikus paista Eestile kuuluvale edukale põlevkivipiirkonnale.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
USA järelevalve hoiatab: Vene oligarhid üritavad kinnisvara osta
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.
USA valitsusagentuur hoiatab, et oma vara peitvad Vene rikkurid üritavad hankida kirjude skeemide kaudu rahavoogu pakkuvat kommertskinnisvara.

Olulisemad uudised

Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.