Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ka tuhamägedele Ida-Virus paistab päike
Energiat on jätkuvalt vaja ja seda peab tootma. Seetõttu suundub neljanda naftakriisi lävel tähelepanu järjest enam alternatiivsete energiaallikate leidmiseks või olemasolevate muutmiseks.
Arenenud maades tuntakse ammu huvi naftaproduktidele alternatiivi pakkuvate toormete kasutamise vastu. Järjest enam riike avastab, et ka põlevkivi on olemas ning kusagil Eestis saadakse sellest vedelat kütust, keemiatooteid, lisaks soojust ja elektrit.
Põlevkivikaevandustele, karjääridele ja poolkoksimägedele on langemas majanduslik tähelepanu. Kirde-Eesti tööstusmaastik tundub atraktiivne nii ameeriklastele, sakslastele kui kanadalastele, kel on tekkinud hulgaliselt küsimusi siinsete võimaluste ja perspektiivide kohta. Vastused saab Eestist odavalt kätte, kui siia veidi põlevkiviuuringute tarvis n-ö abiraha anda.
Ilmselged märgid räägivad alternatiivsete kütuste hinna peatsest tõusust. Parendatud tehnoloogiad teevad võimalikuks efektiivsema tootmise. Tulevik võiks olla avatud, kui otsustusõigus eesti põlevkivi kasutamise üle NRG tehingu raames vaiksel ameeriklaste taskusse ei libiseks.
Suurima põlevkiviõli tootjana ning 1350 inimese tööandjana on Viru Keemia Grupp alustanud põlevkivi töötleva tööstuse jätkamise ja keskkonnasõbralikumaks muutmise ulatuslikku programmi. On võetud siht jõuda välja põlevkivitöötlemise täiuslikuma tsükli juurde, kus töötlemisprotsessis saadakse põlevkivist hea kvaliteediga kütteõli, toorainet keemiatööstusele, keemiatööstuse produkte, ehitusmaterjale, soojusenergiat ja elektrit.
Seadmeid on kavas täiustada nii, et protsessist algselt märjalt eraldatud ja mägedesse ladestatud poolkoks eraldatakse kuivalt ning kasutatakse energeetilisel eesmärgil, nt Narva Elektrijaamade rajatavates uutes keevkihtkolletes. Tahke jääk sisaldaks üksnes keskkonnale ohutut mineraalosa, peamiselt räni- ja kaltsiumiühendeid.
Hetkel uuritakse endistest aegadest pärinevate poolkoksimägede tehnoloogilise kasutuselevõtu võimalusi ja nende muutmist keskkonnaohutumaks. Tegeldakse varem uuritud poolkoksi orgaanilise ja mineraalosa kasutamise võimaluste väljaselgitamisega. Koostamisel on ettepanekud ministeeriumidele tegevussuundade valimiseks. Soovitakse leida võimalus Viru Keemia Grupi tehaste tahkete jääkide saastetasu vähendamiseks summa võrra, mis kulutatakse keskkonnaprojektide rahastamiseks.
Samuti on kaalumisel ettepanek, mille kohaselt riik peaks läbi maksusoodustuste jm võimalike vahendite igati toetama põlevkivi mineraalosa kasutamist kõigi Eestis tarvitatavate ja valmistatavate materjalide tootmises. Materjalide loetelu on pikk ja soodustused aitaksid kaasa nii mõnegi praegu sisseveetava materjali tootmise (taas)alustamisele Eestis. See on vähim, mis riik saaks teha kohaliku keskkonnasaaste vähendamise suunas.
Praeu mägedesse ladustatava poolkoksi kilogrammi energeetiline väärtus on 800?1100 kcal. Sellest kaks kolmandikku saaks kätte soojuse ja kolmandiku elektrienergiana. Arvukate katsetuste tulemused kinnitavad, et poolkoksi põletamine on teostatav. Esimesed edukad katsed pärinevad aastakümnete tagant, viimased edukad tulemused on paar aastat vanad.
Eesti teadlaste tehtu ei vaja enam uuesti tõestamist. Nüüd tuleb ehitada energiajaam, mis kasutaks toormena mitte kaevandatavat värsket põlevkivi, vaid juba olemasolevat poolkoksi.Peaaegu sajandi jooksul mägedesse ladustatud poolkoksi koostis on aegade jooksul muutunud. Sealt valguvad sadeveed reostavad kohalikku vesikonda. Kõnealuse programmi raames on Viru Keemia Grupp alustatud koostööd Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega poolkoksimägesid ümbritseva märgalapuhasti rajamiseks.
Projekti realiseerumine lahendaks tänapäeva tasemel olemasolevate tuhamägede ning samuti praegusest tootmisest tekkiva poolkoksi igapäevase ladustamisega seotud probleemi. Väljund on lokaalse ökosüsteemi loomine, kus täna reostusena mõjuv fenooliderohke nõrgvesi toimib energiaallikana tehisliku ökosüsteemi käigushoidmiseks.
Maailmamajandus on pöördumas põlevkivitöötlemisele soodsas suunas. Kui otsustajail on mõistust sellest õigel ajal aru saada, võib päike ka tulevikus paista Eestile kuuluvale edukale põlevkivipiirkonnale.