Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
BSA peatas rahuaja
Kuni riigikohtuni enda omandi eest võidelnud ettevõtja Rein Üts nimetab projekteerimisfirma OÜ Humana Projekt hävimise põhjusena otseselt BSA brutaalset puistamist ettevõttes.
?Kuidas sa saad tööd teha kui töövahendid ära võetud ja karm trahv kaelas?? selgitab Üts. Humana Projekt sai piraattarkvara kasutamise eest trahvi 200 000 krooni.
Kokku on kohus BSA ja politsei reidide tulemusel BSA Eesti komitee tegevjuhi Ahti Leppiku sõnul mõistnud seadust rikkunud ettevõtetelt trahvideks ligi poolteist miljonit krooni.
Vandeadvokaat Raul Markus Olevimäe advokaadibüroost soovitab ettevõtjatel politseid ilma vastavate dokumentideta ettevõttesse mitte lubada.
BSA juhi Ahti Leppiku hinnangul on tegemist aga haldusõigusrikkumise kontrollimisega, milleks on politseil seaduse järgi täis voli.
Tarkvarafirma IDS juhi Enn Lakspere sõnul on BSA ainult osa kontoritarkvara tootjate esindaja, mille kaudu need üritavad seadustele toetudes ettevõtetelt raha välja pumbata. ?BSA on ettevõtmine, mille eesmärk on teatud tootjate, nagu Borland, Microsoft, Corel jt, müüki edendada,? ütles Lakspere.
IDS ise kasutab Lakspere kinnitusel 100% legaalset tarkvara. ?Me ise oleme tarkvara tootja, seega ei saa varastatud tarkvara kasutada,? ütles firma juht.
Jüri Tirmaste konsultatsioonifirmast KPMG ütles, et peamine probleem ettevõtete jaoks tarkvara legaalsuse puhul on raha. KPMG klientidel tarkvara legaalsusega Tirmaste sõnul probleeme ei ole.
Rahandusministeeriumi tarkvaratalituse juhataja kohusetäitja Marek Ilvese sõnul on kantsleri kehtestatud ?IT-profiiliga? ministeeriumi kasutajatel keelatud enda tarkvara installeerimine. ?Sanktsioone töötajatele küll ei ole, piisab hoiatusest,? ütles Ilves.
Kommenteerides kasutajate enda installeeritud piraattarkvara, ütles Ahti Leppik eile Äripäeva WebTVs, et see on tõsine probleem ning selle vältimiseks soovitab BSA ettevõttes korraldada tarkvaraauditeid.
Hinnanguliselt ligi 70% Eestis kasutatavast tarkvarast on autoriõigusteta tarkvara. Piraattarkvara saab tellida internetist, makstes programmi eest 100?150 krooni. Microsoft Office 2000 kodukasutajale maksab poes 6500?6800 krooni. Hinnavahe seega 65?68 korda.