Juba aastaid kehtib meil kohustuslik liikluskindlustus. Liikluskindlustus on vastutuskindlustus ja tähendab, et sõidukite omanikud kindlustavad oma vastutuse. Kahjuks ei ole liikluskindlustuse olemus ja järeldused ikka veel jõudnud paljudeni.

Esmaseks tsiviilkostjaks kriminaalprotsessis liiklusavariide menetlemisel ei ole mitte vahetu põhjustaja, vaid kindlustusselts, kes on antud sõiduki kindlustanud. Kindlustuslepingu sõlminud kindlustusselts on endale võtnud ka vastutuse. Liiklusavariides kannatanud ei peaks ootama vahetult põhjustajalt väikeste summadena tilkuvaid hüvitisi, vaid saaksid need kohe kätte kindlustuse andjalt, see tähendab kindlustusseltsilt.

Järgmisel poolaastal kavatseb Eesti astuda sammu kindlustuse valdkonnas Euroopa poole. Valminud on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu. Eelnõu vajab täiendavat viimistlemist. Paljud mõisted on küllaldase täpsusega avamata. Samas aga on püütud täpsustada mitmeid detaile, mille täpsem reguleerimine oleks otstarbekas seadusalustes aktides. Üksikute paragrahvide vahel esinevad vastuolud. Meie tulevikust aga annab juba eelnõu küllaltki selge visandi.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus on vastutuskindlustus ja seetõttu kohustuslik. Kõik tööandjad, teatud juhtudel ka füüsilisest isikust ettevõtjad ja õppeasutused, peavad hakkama ennast kindlustama tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu.

Kui aga nende juures töötanud töövõtjad satuvad tööõnnetuste ohvriks või jäävad kutsehaigeks, siis maksab neile pensioni ja hüvist kindlustusselts. Tööandjaile tähendab see täiendavaid ja regulaarseid makseid.

Kahju jaguneb 1. isikukahju (füüsiline kahju); 2. varakahju (materiaalne kahju); 3. moraalne kahju.

Põhiseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses nähakse ette, et hüvitatakse ka moraalne kahju. Nii liikluskindlustus kui kavandatav tööõnnetuste ja pensionikindlustus hüvitab aga ainult varakahju ja isikukahju. Kuigi põhimõtteliselt võiks kindlustada ka moraalse kahju eest, on selle viimine praktikasse siiski raskendatud. Lähitulevikus aga peab endiselt moraalse kahju nõudma välja selle vahetult tekitajalt ja reeglina vaid kohtu teel.

Juriidilised faktid, mis tekitavad tööõnnetuste ja kutsehaiguse puhul kohustusi ja õigusi, on: 1.tööõnnetus; 2.kutsehaigus; 3.kindlustatu surm. Esimesed kaks tekitavad õigusi ja kohustusi eelkõige vahetule ohvrile, viimane aga ohvri lähedastele.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse järelevalve pannakse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse nõukogule, mille ülesandeks on ekspertiiside läbiviimise metoodika kinnitamine, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse arvutamise metoodika kinnitamine, hüvitise suuruse kohta ettepanekute tegemine rahandusministrile jms.