Pank võttis pensionärilt raha

Jaan Kundla (63) pöördus Hansapanga Liivalaia kontorisse kolm aastat tagasi ühel septembrikuu reede pärastlõunal, umbes kuu enne 1997. aasta börsikrahhi saabumist. ?Mul oli tekkinud väike sääst, mida soovisin turvaliselt ja endale kasulikult hoiustada, mistõttu uurisin muu hulgas ka aktsiaoptsiooni võimalusi,? selgitab ta tagantjärele toimunut.

Konsultant selgitas, et optsioonitehingu tegemiseks tuleb sõlmida kirjalikult raamleping ja küsis kodaniku andmed, mis edastas samas keskusesse. Isikut tõendavat dokumenti ei küsitud siis ega ka hiljem, kinnitab Kundla.

Raamlepingule allakirjutamiseks palus pangaametnik mehel järgmise nädala esmaspäeval tagasi tulla. Kui Kundla soovis siis asja kohta rohkem teavet, helistas pangatöötaja enda sõnul asjatundjale ja andis telefonitoru kliendile üle. ?Algul ütles keegi, et Tõnis kuuleb ja seejärel anti toru üle veel kellelegi, kes vastas omakorda, et Tõnnu kuuleb, mingit ametlikku esitlemist ei toimunud,? räägib tänane kannatanu. Teisel pool toru otsas olnud noored pankurid puistasid pensionäri sõnul ohtralt ingliskeelseid termineid, millest mees aru ei saanud. Kõne lõpus teatati, et see on lindistatud ja lepingu sõlmimise aluseks. ?Kuna ma ei andnud allkirja ei tehingu sõlmimise ega selle kinnitamise kohta, nagu kord ette näeb, olin koju Paidesse minnes veendunud, et tehingut pole ka sõlmitud,? räägib mees.

Kui Kundlal tekkis mõne kuu pärast vajadus oma raha kasutada, avastas ta, et kontol on kõigest 70 krooni, 39 000 krooni oli kadunud.

?Kui ma tahan oma kontolt kolmsada krooni võtta, peab andma pangas kaks allkirja ja isikut tõendama, aga nelikümmend tuhat võeti mult ära ilma ühegi allkirjata,? on ta nördinud, leides, et niimoodi võinuks ta ju ka sõbra konto tühjaks teha.

Nüüd ütleb Kundla, et ei soovita ühelgi eraisikul oma raha Hansapanga hoolde usaldada. Ta tunnistab ennast panganduses lolliks, kuid avaldab arvamust, et temasuguseid võib olla palju. Eriti solvunud on eakas mees selle peale, et panka kohtus esindanud jurist süüdistas teda väidetava lepingu varguses: ?Siis on panga seifid ikka hästi kaitstud küll, kui minusugune sinna vargile pääseb,? imestab ta.

Kundlat esindav jurist Allan Rajaste Dr Harri Roopi õigusbüroost ütleb, et kuna ka panga esindaja leidis kohtus, et tegu on uudse instrumendiga, tulnuks optsiooni tingimusi inimesele eriti põhjalikult selgitada. ?Mingil juhul ei saanud toimunud telefonikõnel olla tehingulist tähendust,? on ta kindel. ?Eesti Vabariigis võib vaid armastust suuliselt avaldada,? leiab ta.

Kuna Hansapank polnud eilseks veel ringkonnakohtu otsust saanud, ei soovinud sealt ka keegi juhtumit kommenteerida.

Mais 1998 on aga toonane juhatuse liige Rain Lõhmus panga tegevuse igati heaks kiitnud. ?Nimetatud optsiooni eest tasusite te ASile Hansapank 39 000 krooni,? kirjutas ta vastuseks kliendi päringule, kes aga väidab seni, et pank võttis tema kontolt raha omavoliliselt. Hansapangal on kõnealuse ringkonnakohtu otsuse riigikohtusse edasikaebamiseks aega 25 päeva.

Tõnno Vähk (TV)- : Tõnno

Jaan Kundla (JK): Seda Talse optsiooni ma nagu tahtsin, reedel sai see raamleping sõlmitud. Kundla on mu nimi. Mis ma nüüd peaksin tegema. Pidin helistama selle numbri peale.

TV: Täpselt nii. Ja millistel tingimustel soovite seda?

JK: Kuidas see 5 ja 6 kuu vahe praegu on? Ühte neist ma nagu olen mõelnud, nagu pikemal suhtlemisel. Punktid ja tingimused?

TV: Kohe vaatame

JK: Palju ta täna on muidu?

TV: Hetkel on 463. Nii, ja nüüd vaatame 5?6kuulise ja milliste tasemete pealt?

JK: Oot-oot, kuidas seda taset...

TV: Tähendab, millise ostu hinna pealt. Strike?i hinna pealt. Kust te selle õiguse võtate endale, et 5?6 kuu pealt. Mis taseme pealt seda osta?

JK: Ei, kas seda siis tänase päevaga määratud ei ole?

TV: No teil on võimalus osta ... Teil on võimalus õigus osta neid, näiteks kui praegu on hind 465, te võite osta selle õiguse endale näiteks 460 pealt, 470 pealt. Mida kõrgemalt, seda odavam. Enamus ostab kuskil tänase päeva ligidale.

JK: Nojah, ma mõtlen ise sedasama, ma ei tea, kas või täpselt selle pealt või ümardame seda siis. Tähendab, odavam on ta 70 pealt, eks ole?

TV: Jah, 70 pealt on odavam. Kui te arvate, et ta suhteliselt palju üles läheb, siis on teil mõttekam osta natuke kõrgemalt, sellisel juhul tuleb leverage ja /-/---/

JK: No ma nii mõtlesingi ...

/---/

TV: Nii, et 500 Talse peale?

JK: Teeme 500 peale ja siis see vajalik punktide arv oleks, ma peast nüüd ütlesin, on see siis ... Kui palju ta on, 548. Või, täna oli 562?

TV: Talse väärtus täna on 465. Aga kui te võtate selle 470 peale selle õiguse, siis maksab teile ühe aktsia või ühe Talse kohta 78 krooni. Nii, et kui te teete 500 Talse peale, see on 500 korda 78, see on 39 000 krooni. See on kogu selle optsiooni preemia.

JK: Ja, ja vajalik punktide arv märtsis on ...?

TV: Aa, see teie brake-even. Seda küll, siis võtate 470 pluss 78, nii, et see on 548. siis olete omadega tasa.

JK: No teeme niimoodi.

/---/