Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pank võttis pensionärilt raha

    Jaan Kundla (63) pöördus Hansapanga Liivalaia kontorisse kolm aastat tagasi ühel septembrikuu reede pärastlõunal, umbes kuu enne 1997. aasta börsikrahhi saabumist. ?Mul oli tekkinud väike sääst, mida soovisin turvaliselt ja endale kasulikult hoiustada, mistõttu uurisin muu hulgas ka aktsiaoptsiooni võimalusi,? selgitab ta tagantjärele toimunut.
    Konsultant selgitas, et optsioonitehingu tegemiseks tuleb sõlmida kirjalikult raamleping ja küsis kodaniku andmed, mis edastas samas keskusesse. Isikut tõendavat dokumenti ei küsitud siis ega ka hiljem, kinnitab Kundla.
    Raamlepingule allakirjutamiseks palus pangaametnik mehel järgmise nädala esmaspäeval tagasi tulla. Kui Kundla soovis siis asja kohta rohkem teavet, helistas pangatöötaja enda sõnul asjatundjale ja andis telefonitoru kliendile üle. ?Algul ütles keegi, et Tõnis kuuleb ja seejärel anti toru üle veel kellelegi, kes vastas omakorda, et Tõnnu kuuleb, mingit ametlikku esitlemist ei toimunud,? räägib tänane kannatanu. Teisel pool toru otsas olnud noored pankurid puistasid pensionäri sõnul ohtralt ingliskeelseid termineid, millest mees aru ei saanud. Kõne lõpus teatati, et see on lindistatud ja lepingu sõlmimise aluseks. ?Kuna ma ei andnud allkirja ei tehingu sõlmimise ega selle kinnitamise kohta, nagu kord ette näeb, olin koju Paidesse minnes veendunud, et tehingut pole ka sõlmitud,? räägib mees.
    Kui Kundlal tekkis mõne kuu pärast vajadus oma raha kasutada, avastas ta, et kontol on kõigest 70 krooni, 39 000 krooni oli kadunud.
    ?Kui ma tahan oma kontolt kolmsada krooni võtta, peab andma pangas kaks allkirja ja isikut tõendama, aga nelikümmend tuhat võeti mult ära ilma ühegi allkirjata,? on ta nördinud, leides, et niimoodi võinuks ta ju ka sõbra konto tühjaks teha.
    Nüüd ütleb Kundla, et ei soovita ühelgi eraisikul oma raha Hansapanga hoolde usaldada. Ta tunnistab ennast panganduses lolliks, kuid avaldab arvamust, et temasuguseid võib olla palju. Eriti solvunud on eakas mees selle peale, et panka kohtus esindanud jurist süüdistas teda väidetava lepingu varguses: ?Siis on panga seifid ikka hästi kaitstud küll, kui minusugune sinna vargile pääseb,? imestab ta.
    Kundlat esindav jurist Allan Rajaste Dr Harri Roopi õigusbüroost ütleb, et kuna ka panga esindaja leidis kohtus, et tegu on uudse instrumendiga, tulnuks optsiooni tingimusi inimesele eriti põhjalikult selgitada. ?Mingil juhul ei saanud toimunud telefonikõnel olla tehingulist tähendust,? on ta kindel. ?Eesti Vabariigis võib vaid armastust suuliselt avaldada,? leiab ta.
    Kuna Hansapank polnud eilseks veel ringkonnakohtu otsust saanud, ei soovinud sealt ka keegi juhtumit kommenteerida.
    Mais 1998 on aga toonane juhatuse liige Rain Lõhmus panga tegevuse igati heaks kiitnud. ?Nimetatud optsiooni eest tasusite te ASile Hansapank 39 000 krooni,? kirjutas ta vastuseks kliendi päringule, kes aga väidab seni, et pank võttis tema kontolt raha omavoliliselt. Hansapangal on kõnealuse ringkonnakohtu otsuse riigikohtusse edasikaebamiseks aega 25 päeva.
    Tõnno Vähk (TV)- : Tõnno
    Jaan Kundla (JK): Seda Talse optsiooni ma nagu tahtsin, reedel sai see raamleping sõlmitud. Kundla on mu nimi. Mis ma nüüd peaksin tegema. Pidin helistama selle numbri peale.
    TV: Täpselt nii. Ja millistel tingimustel soovite seda?
    JK: Kuidas see 5 ja 6 kuu vahe praegu on? Ühte neist ma nagu olen mõelnud, nagu pikemal suhtlemisel. Punktid ja tingimused?
    TV: Kohe vaatame
    JK: Palju ta täna on muidu?
    TV: Hetkel on 463. Nii, ja nüüd vaatame 5?6kuulise ja milliste tasemete pealt?
    JK: Oot-oot, kuidas seda taset...
    TV: Tähendab, millise ostu hinna pealt. Strike?i hinna pealt. Kust te selle õiguse võtate endale, et 5?6 kuu pealt. Mis taseme pealt seda osta?
    JK: Ei, kas seda siis tänase päevaga määratud ei ole?
    TV: No teil on võimalus osta ... Teil on võimalus õigus osta neid, näiteks kui praegu on hind 465, te võite osta selle õiguse endale näiteks 460 pealt, 470 pealt. Mida kõrgemalt, seda odavam. Enamus ostab kuskil tänase päeva ligidale.
    JK: Nojah, ma mõtlen ise sedasama, ma ei tea, kas või täpselt selle pealt või ümardame seda siis. Tähendab, odavam on ta 70 pealt, eks ole?
    TV: Jah, 70 pealt on odavam. Kui te arvate, et ta suhteliselt palju üles läheb, siis on teil mõttekam osta natuke kõrgemalt, sellisel juhul tuleb leverage ja /-/---/
    JK: No ma nii mõtlesingi ...
    /---/
    TV: Nii, et 500 Talse peale?
    JK: Teeme 500 peale ja siis see vajalik punktide arv oleks, ma peast nüüd ütlesin, on see siis ... Kui palju ta on, 548. Või, täna oli 562?
    TV: Talse väärtus täna on 465. Aga kui te võtate selle 470 peale selle õiguse, siis maksab teile ühe aktsia või ühe Talse kohta 78 krooni. Nii, et kui te teete 500 Talse peale, see on 500 korda 78, see on 39 000 krooni. See on kogu selle optsiooni preemia.
    JK: Ja, ja vajalik punktide arv märtsis on ...?
    TV: Aa, see teie brake-even. Seda küll, siis võtate 470 pluss 78, nii, et see on 548. siis olete omadega tasa.
    JK: No teeme niimoodi.
    /---/
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: ürituste diplomaatia, turism ja kes usub ajatollat
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.