Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimene Eesti doonorema sünnitab tütrele lapse
50aastane Helle on esimene Eesti naine, kes on nõus kandma ja ilmale tooma oma viljatu tütre last. Tartu Tähe erakliiniku naistearst Andrei Sõritsa plaanib loote asendusema emakasse istutada juba veebruaris, kirjutab SL Õhtuleht.
'Iga ema teeks seda oma tütre jaoks... Olen selleks sammuks valmis, kuid kardan, et rääkida on veel vara,' naerab kolm last ilmale toonud Helle SL Õhtulehega rääkides.
Särtsakas ja hea tervisega kuldses keskeas naine teeb Eestis esimest korda seda, mida maailmas on viljeldud juba kümmekond aastat. Veebruaris istutab Tähe kliiniku naistearst Andrei Sõritsa tema emakasse embrüo, mille ?autorid? on tema tütar ja väimees. Teisisõnu - ema kannab ja toob ilmale oma tütre lapse.
USAs on asendusema kasutamine väga levinud, kuid Rootsis näiteks seadusega keelatud.
Sõritsa sõnul on eetiline, kui asendusema on mehe või naise lähisugulane. Kui meditsiiniliselt on protseduur võimalik, peab asendusema kasutada sooviv paar tegema taotluse Eesti Bioeetika Nõukogule ja kirjeldama oma soovi. Kui seejärel leiavad ka sotsiaalministeeriumi juristid, et asendusema kasutamine on õigustatud ja eetiline, siis antaksegi luba.
Üks embrüosiirdamine maksab 15 700 krooni. Keskhaigekassa toetab 5000 krooniga. Et aga üldse viljastumiseni jõuda, kulub umbes sama palju raha juba enne siirdamist. Asendusemaduse puhul kulub ainuüksi eelnevate uuringute ja ravimite peale vähemalt 15 000 krooni.