Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sidefirmad jahivad jaanuari jooksul suurkliente
?Riik ei ole lihtsalt suurklient, riik on supermegaklient,? sõnas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) juhatuse esimees Marju Laur eile.
Detsembri alguses loodud RIKS korraldab riigi telekommunikatsiooniteenuste ühtse tellijana riigihanget kõneteenuste osutamiseks. Sel aastal ostab riik sideteenuseid sisse kuni 300 miljoni krooni eest, neist kõneteenuseid umbes 130 miljoni krooni eest, mis lähevad riigihankekonkurssi võitnud sidefirmale. Võrdluseks, Eesti Telefoni 1999. aasta kõnekäive ilma kuumaksudeta oli 1,7 miljardit krooni.
?See on esimene katsetuslik kiire riigihange, mis korraldatakse kohalike, riigisiseste, rahvusvaheliste ja lauatelefonilt mobiilile võetavate kõnede osas,? rääkis Laur. ?Meie ülesanne on riigi raha kokku hoida. Ilmselt ostame teenuseid eri operaatoritelt, eriti suur kokkuhoid tuleb rahvusvaheliste kõnede pealt. On võimalik, et ühe suuna väliskõnesid ostame ühelt firmalt ja teise suuna väliskõnesid teiselt pakkujalt,? lausus Lauri. ?Riigi sidekulud ei ole eelarves eraldi välja toodud, kuid arvestame sellega, et aastas ostame telefoniteenuseid koos mobiilsideteenustega sisse 100?130 miljoni krooni eest, koos vajalike seadmete ja andmesidega võib see summa olla 300 miljoni krooni piires.?
Pakkumisi peavad soovijad RIKSile esitama 17. jaanuariks, esimesele läbirääkimiste voorule järgneb teine ning Lauri sõnul soovib riik telefonifirmadega lepinguid sõlmida juba märtsi alguseks.
Praeguseks on Lauri sõnul pakkumisdokumente võtnud seitse telekommunikatsioonifirmat. ?Kui sõlmime mõne firmaga lepingu, siis ei tähenda see, et ta jääb meile igaveseks teenuseid pakkuma,? lisas Laur. Lähitulevikus korraldab RIKS Lauri sõnul ka riigihanget mobiilsideteenuste ostmiseks.
Ka ASi Hansapank Eesti peadirektor Raul Parusk ütles, et Hansapank soovib saada sideteenuste pakkujatelt hinnapakkumisi juba jaanuari keskpaigaks.
?Ei pruugi olla üks teenuste pakkuja, võib olla ka mitu pakkujat. Meie puhul on oluline teenuste kvaliteet, kõige madalamat hinda ei vaata,? ütles Parusk. ?Oleme ka varem konkursse korraldanud, et saada parimat hinna ja kvaliteedi suhet, konkurentsi tingimustes on lihtsam konkursse läbi viia.?
Parusk ei soovinud aga öelda, kui suur on Hansapanga sidekulu aastas. ?See on piisavalt suur number, kümnetes miljonites,? ütles ta vaid.
Raul Parusk ei soovinud ka öelda, kui palju loodab vaba konkurentsi tingimustes Hansapank oma sidekulusid vähendada. ?Meil on oma ootused, pakkumiste voor näitab, mis hinnatase saab olema,? sõnas Parusk.
Küsimusele, kas ta vahetaks praegu EMT võrgus töötava firma mobiiltelefoni teise mobiilsideoperaatori vastu soodsama hinnapakkumise puhul, vastas Parusk, et telefoninumbri vahetamine oleks suur probleem. ?Mitmel inimesel on sama number olnud 4?6 aastat,? selgitas ta. ?Sellest võib tuleneda näiteks probleeme klienditeenindamisega.?
Ühispanga avalike suhete juht Eero Raun ütles, et iga pakkuja tahab saada Ühispanga-taolist firmat kliendiks, kuid otsust konkursi korraldamiseks praegu ei ole.
Nii ASi Eesti Telefon kui ka Tele ja Unineti juhid kinnitasid eile, et nende juhitavad firmad esitavad riigile ja Hansapangale jaanuaris hinnapakkumisi.
?Riigiasutused on meie suurkliendid ja me teeme pakkumise,? rääkis ASi Eesti Telefon juhatuse esimees Valdo Kalm. ?Oleme küllalt ambitsioonikad ja sooviks vähemalt 90 protsenti riigile osutavate teenuste mahust. Kogu Eesti kõneteenuste turust kaotame aasta lõpuks 10?15 protsenti.?
Tele2 juhatuse esimees Ivar Lukk prognoosis, et Tele2 saab 2001. aasta lõpuks 7?8 protsendi suuruse turuosa. ?Teeme pakkumise nii riigile kui ka Hansapangale,? rääkis Lukk. ?Meil on juba praegu päris asiseid ärikliente, kuid nimesid ei saa nimetada.? Kokku on sõlminud Tele2ga kliendilepingu 10 000 klienti.
ASi Uninet juhatuse esimees Markus Nisula märkis, et pakkumiste esitamise periood on lühike ja on võimalik, et 17. jaanuariks ei suuda Uninet riigile väga detailset pakkumist esitada, kuid pakkumisi esitatakse siiski. Nisula sõnul soovib Uninet aasta lõpuks saada viis protsenti kõneturust.
?RIKS ostab kõigile riigiasutustele telefoniteenuseid koos, meie huvi oli aga teenuseid iseseisvalt osta,? rääkis välisministeeriumi asekantsler Jüri Seilenthal. ?Kõige rohkem kasutatakse meil rahvusvahelist sidet ja me oleks suurkliendina head pakkumised saanud, juba praegu saame Eesti Telefonilt 10?15 protsenti soodustust. Meil on olnud teenusepakkujatega kontakte juba eelmisel aastal.? Eesti riigiasutusest on välisministeerium suurim sideteenuste klient, kes kasutab telefoniteenuseid aastas 3,5 miljoni krooni eest.
Eesti telefoniteenuste turg avanes Eestis esmaspäeval, 1. jaanuaril.